Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kõhuvalukivi juures ravipidu peeti

„Ebausk on, et kivi parandab mitmesuguseid valusid. Eriti abivalmis on ta valutavate kõhtude ja rikkiläinud seedimise vastu. Eriti veel siis, kui tegemist naisekõhuga,“ kirjutab Waba Maa. 

Ajalehe andmeil oli 21. aprill päev, kui kivi raviomadused kõige paremini esile tulid.

„Rahvas liigub kivi juure kui pühal palvekäigul. Mitte ainult kohalikud inimesed ei käi kivi külastamas – kuni 30 km kauguselt ja kaugemalt tullakse... Kellel kõht on korrast ära ja valutab, see peab lamama kõhuga vastu kivi. Mida rohkem kõhtu vastu kivi hõõruda, seda kindlam on abi. Päris kindel on abi siis, kui palja ihuga kivi puudutada... Peavalu on nagu käega võetud, kui peaga kolm korda vastu kivi koputada. Haavad paranevad ruttu, kui haava suruda vastu kivi ja nii olla vähemalt viis minutit,“ väidab ajaleht. Ainuke valu, mille vastu kivilt abi ei saavat, olevat armuvalu.  

Kivi oligi 21. aprillil 1936 täis inimesi, kes abi otsisid. Õhtul läks aga päris guljanje lahti. Mehed istusid lõõtsanahku venitades palgivirnal, mehed ning naised hüppasid ja kiljusid. Kolme-nelja-aastased tüdrukud tegid tantsusamme, poisikesed jooksid, tunglad seljas, orukaldal indiaanlasi mängides.

Kuni tuli politsei ja ajas rahva koju.