Foto: Wikipedia
Eesti
19. aprill 2021, 00:05

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Moe juures hukkusid sõjaväelendurid (1)

Sajandivahetuse paiku sattusin mingil ammu ununenud isiklikul põhjusel Tapalt edasi suundudes tihti Moe piiritusevabrikust mööda sõitma. Piidlesin vasakul pool teed olevaid hooneid silmanurgast, kuid ei keeranud kunagi suurelt teelt alla, et minna metsatukas peituva punatähelist lennukisaba kujutava mälestusmärgi juurde.

See meenutas tuisusel ja udusel päeval, 19. aprillil 1977 juhtunud traagilist lennuõnnetust. Nimelt põrkas siis Tapa lennuvälja poole minev sõjaväe transpordilennuk An-24 tiivaga vastu piiritusevabriku 32 meetri kõrgust korstnat (lennuplaani järgi pidi An sel ajal olema umbes 240 meetri kõrgusel). Pauk rebis selle ühe tiiva lahti ja süütas mootori. Lennukil õnnestus siiski majadest üle lennata ja langes alles siis põllule selili.

Suitses, aga ei lahvatanud põlema.

Lennukis said surma 15 pardal olnud 655. hävituslennuväepolgu lendurit ja kuus An-24 meeskonnaliiget. Hävitajate piloodid olid hommikul viinud Tapa remonti minevalt lennuväljalt oma lennukid Pärnu ja tulid pärastlõunal, kella kolme-nelja vahel koju tagasi. Nad olid puhkusemeeleolus, mis sundis Moe rahvast omavahel sosistama, et küllap olid transportlennuki piloodid purjus ja ei jaganud ööd ega mütsi. 

Nagu nõukogude ajal kombeks, ei jõudnud lennuõnnetusest sõnagi ajalehtedesse, raadiost või televisioonist rääkimata. Korsten jäigi jupi võrra lühemaks ja sellele ehitati parema tõmbe saavutamiseks metallkorsten.