Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestisse saabusid võõrtöölised (4)

„Tellisin endale kaks poolakat. Poisi ja tüdruku. Üks üksipäini ei seisa muidu paigal,“ ütles Viljandimaa talunik Päewalehele. Sooviavaldusi Poolast tööjõu saamiseks oli juba 3000. Arvati, et varsti jõutakse 4000 juurde välja.

Talupidajad arvestasid, et kuigi omamaiseid maatöölisi piisab, siis poolakad oleks odavamad ja nende ärajooksmine poleks ehk suur mure. Kuhu nad ikka poole suve pealt ilma palgata läheksid. Pole raha isegi rongipileti ostmiseks.

„Kui meie oludes suurejooneline välistööliste import vähegi õnnestub, siis võib arvata, et tuleval aastal on nende tellijaid veelgi rohkem ja eesti rahvusest põllutöölisklass asendub viimaks võõrrahvusest põllutöölisklassiga,“ hoiatab Päewaleht ja kardab, et klassivaenu asemel või kõrval tekib varsti rahvuslik vaen.

Viljandimaal aga kurdeti juba juulis, et töökäsi jääb ikka väheks ning palgad muudkui tõusevad. Ei tulnud need poolakad odavamad midagi. Kohati nõudsid nad ja said tasu, mida meil põllutöölistele polnud varem kunagi makstud. „Poola naistööline nõuab kergemat tööd,“ kirjutab Päewaleht, kuidas mõni talust põgenes.

Kõigest hoolimata telliti Poola põllutöölisi Eestisse veel 1940. aastalgi.