Juri Gagarin ja Sergei Koroljov (paremal). Vene kosmoseprogrammi „nägu“ ja „aju“ said omavahel hästi läbi. Koroljovi teenetest sai avalikkus teada alles pärast tema surma.Foto: Vida Press
Maailm
12. aprill 2021, 17:07

GAGARINI LENNU AJU: Gulagi vangilaagrisse heidetud Sergei Koroljovist sai Nõukogude kosmoseprogrammi päästja

On 1961. aasta 12. aprill. Hiljuti 27aastaseks saanud puusepa pojast Juri Gagarinist saab esimene kosmosesse saadetud inimene. Ilmselt poleks venelane tol päeval ilmaruumi jõudnud, kui Nõukogude kosmoseprogrammi taga poleks seisnud ukrainlane Sergei Koroljov – andekas raketiteadlane, kes heideti Stalini repressioonide käigus Gulagi ühte karmimasse vangilaagrisse. 

60 aasta eest toimunud esimene mehitatud kosmoselend on vaieldamatult kosmonautika üheks suursaavutuseks. Külma sõja taustal oli toonane kordaminek venelastele veelgi olulisem, sest see näitas nn kosmosevõidujooksus Nõukogude Liidu edu Ameerika Ühendriikide ees. Maa orbiidile viidi maailma esimene kosmoselaev-tehiskaaslane Vostok-1, mille piloodiks oli tagasihoidliku päritoluga venelane Juri Gagarin. Võib öelda, et kuigi Gagarin oli suursaavutuse näoks, oli Sergei Koroljov selle ajuks.

Edasi lugemiseks: