RubladFoto: ÕL arhiiv
Eesti
12. aprill 2021, 00:02

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti riigilt Vene rublasid tagasi nõuti

Rahareformi ajal rahvalt ära korjatud rublade saatusest ei räägitud Venemaaga pikka aega. Ega Eestiski neist palju teatud. Peaminister Mart Laari ühmas, et need vedelevad Eesti Panga rahakeldris.  

Siis puhkes skandaal, et rublad on dollarite eest salaja tšetšeenidele müüdud. Kohe ilmus tollase peaministri Tiit Vähi kabinetti siinne Venemaa suursaadik Aleksander Trofimov, näpus kaheleheküljeline memorandum (ehk diplomaatias laialt tarvitatav peal- ja allkirjata paber), mis nõudis reformi ajal kokku korjatud rublade hüvitamist. Dollarites.

Vähi olevat öelnud, et välisminister Siim Kallas on praegu puhkusel, kui tuleb tagasi, siis vastame. Ajakirjanikele selgitas, et kompensatsiooni maksma ei pea, kuna venelased on oma välismajanduspangas külmutanud 60‒80 miljonit dollarit Eesti raha.

Seda ta ei öelnud, et 1992. aasta suvel oli Vähi enne rahareformi sõlminud Venemaa peaministri Jegor Gaidariga (õieti tema esindaja Aleksandr Šohhiniga) lepingu, mille järgi pidi Eesti Venemaale rublad üle andma. Aga rublad jäid Eestisse ja pikapeale tundusid need kõigil olevat meelest läinud, kuni Siim Kallas ja Tiit Pruuli hakkasid tšetšeenidega semmima. Sularahapuuduses Džohhar Dudajevile kulusid rublad marjaks ära, meie olevat dollaritega pensionifondi päästnud (mis küll päris täpselt paika ei pea).

1996. aastal teatas Siim Kallas: Vene memorandum jääb vastuseta.