VIIS RONGIÕNNETUST: Eesti raudteedel toimunud raskete avariide taga on olnud nii kuritahtlikkus kui ka halb ilm
Eesti territooriumil valmis esmane raudteesüsteem 1870. aasta sügisel. Sellest ajast saati on siinmail toimunud mitmeid rongiõnnetusi – sageli ka inimohvritega. Traagiliste avariide taga on olnud näiteks halvad ilmastikuolud, pehkinud liiprid või kellegi tahtlik pahategu, ent mõnel juhul on nende täpsem põhjus tänini teadmata.
Eesti seni suurima ohvrite arvuga rongiõnnetus toimus 1897. aasta maikuu esimesel päeval Riia-Pihkva raudteel (mille osaks oli ka Valga ja Tartu harutee) Puka jaama lähedal Aakres. Sama aasta 8. mail ilmunud Eesti Postimees ehk Näddalaleht kirjutab, et 1. mail kella viie paiku levis kuuldus, et Elva ja Puka jaama vahel on rong rööbastelt maha sõitnud ja vigastatute kõrval on ka hukkunuid. Järgnevalt selgus, et tegu oli rongiga, mis transportis Krasnojarski polgu soldateid Tartusse suvisele laskeõppusele. Samuti pidid nad seal tähistama polgu 100 aasta juubelit.
Kommentaarid (0)