Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Järvamaa praost ja Türi koguduse pastor Harald Meri Müüsleri Vabadussõja ausamba juures 24. veebruaril 1989.Foto: Olev Kenk / Filmiarhiiv
Eesti
6. aprill 2021, 00:02

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas pastori jõhker tapja jäi tabamata (7)

Türi pastor Harald Meri kõneles 1989. aastal Kautla mälestusmärgi avamisel, öeldes muu hulgas tuntuks saanud lause: „Neist kõige punasematest on nüüd saanud kõige sinimustvalgemad.“

1990. aasta kevadel pidi toona 73aastane pastor sõitma külla sõpruskogudusele Soomes, kuid enne katkes ta elutee mõrvari käe läbi.

Oli 6. aprill 1990, kui tuletõrje sai kell 3.22 teate tulekahjust Türi pastoraadis. Kui põleng kustutati, ei leitud ruumest pastor Merit ega ka tema koduabilist Valve Kleini. Kuid alles olid kõik kadunute väärtesemed. Autogi seisis kuuris. 

Algasid otsingud. Pastori ja koduabilise laibad leiti nädalapäevad hiljem pooleldi juhuslikult madalast mätaste ja kuuseokstega kaetud hauast Türilt 13 kilomeetri kaugusel Toravere karjääri servalt. Keegi oli pannud surnuks kägistatud ja nugadega torgitud ohvrite hauale kristlikult kuuseokstest risti.

Tapja oli oma ohvrid karjääri kõrvale metsa toonud pastori enda Žiguliga, mis oli seejärel tagasi viidud ja hoolikalt pastoraadi kuuri tagurdatud. 

Topeltmõrval ei olnud selget motiivi. Kahlustati küll, et kurjategija pidi olema pastoraadi ja selle elanikega hästi tuttav. Meri hoidis ju õuel kahte kurja koera. Need ei teinud 5. aprilli õhtul ja ööl aga häältki. 

Politsei kontrollis tulemusteta kõiki Merit vähem või rohkem tundnud inimesi. Tulutuks muutunud uurimine lõpetati 2000. aastal.