Mis sai Lihavõttesaare elanikest ja kuidas püstitati hiiglaslikud saart valvavad kivikujud?Foto: PantherMedia/Scanpix
5. aprill 2021, 15:55
ÖKO- VÕI GENOTSIID? Lihavõttesaare elanike esimene kohtumine eurooplastega osutus veriseks
5. aprillil 1722 avastas hollandlane Jakob Roggeveen esimese eurooplasena Rapa Nui saare. Kuna müstilist Terra Australist otsinud maadeavastaja jõudis mitmetuhande elanikuga saareni 1. ülestõusmispühal, ristis ta selle Lihavõttesaareks. Järgnenud sajandi lõpukümnenditel oli sinna jäänud aga vaid veidi üle saja põlisasuka ehk rapanui. Kas saareelanikke tabas eurooplaste genotsiid või viisid nad end ise hävingu äärele?
Vaikse ookeani kaguosas asuv võrdlemisi väike saar (pindala ligi 164 ruutkilomeetrit) on eelkõige kuulus tänu ligi 900-le hiiglaslikule kivist kujule ehk moaidele, mis rajati ilmselt 13.-15. sajandi jooksul. Tänaseks päevaks on kõik mälestused kujude püstitamisest kadunud ja saar kuulub Tšiili valdusesse.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)