Maailm

ÖKO- VÕI GENOTSIID? Lihavõttesaare elanike esimene kohtumine eurooplastega osutus veriseks 

Aare Kartau, 5. aprill 2021 15:55
Mis sai Lihavõttesaare elanikest ja kuidas püstitati hiiglaslikud saart valvavad kivikujud?Foto: PantherMedia/Scanpix
5. aprillil 1722 avastas hollandlane Jakob Roggeveen esimese eurooplasena Rapa Nui saare. Kuna müstilist Terra Australist otsinud maadeavastaja jõudis mitmetuhande elanikuga saareni 1. ülestõusmispühal, ristis ta selle Lihavõttesaareks. Järgnenud sajandi lõpukümnenditel oli sinna jäänud aga vaid veidi üle saja põlisasuka ehk rapanui. Kas saareelanikke tabas eurooplaste genotsiid või viisid nad end ise hävingu äärele?

Vaikse ookeani kaguosas asuv võrdlemisi väike saar (pindala ligi 164 ruutkilomeetrit) on eelkõige kuulus tänu ligi 900-le hiiglaslikule kivist kujule ehk moaidele, mis rajati ilmselt 13.-15. sajandi jooksul. Tänaseks päevaks on kõik mälestused kujude püstitamisest kadunud ja saar kuulub Tšiili valdusesse.

Samal teemal

06.03.2020
PALJU PAHANDUST: Lihavõttesaarel sõideti väikeveokiga püha kuju tükkideks
29.03.2019
Norra annab Lihavõttesaarele tagasi Heyerdahli kaasa võetud väärisesemed

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee