Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ajalehetoimetus omanike vastu astus

Kui riik müüs omaaegse suurima tiraažiga ajalehe Rahva Hääl 1994. aastal 3,3 miljoni krooni eest härrade Strandbergi ja Kivimäe aktsiaseltsile Maag, siis tundis suurem osa toimetusest, kes oli loonud oma firma AS RH ja erastamisel Maagile siiski alla jäänud, et neile tehti liiga.

Tekkis uus ajaleht Eesti Sõnumid, mis jagas algul enam-vähem sõbralikult ajakirjandusmaja viiendal korrusel Rahva Häälega tööruume. Kuid 4. aprillil 1994 olid uksel turvamehed ning Eesti Sõnumite omasid ei lastud enam sisse. Või kui, siis igaüht eraldi oma kodinaid minema viima.

5. aprillil avaldasid ajalehed ETA sõnumi ASi RH juhatuse esimehe Ester Šanki ja peatoimetaja Toomas Leito kirjast riigikogule, milles paluti kiiret  abi. Konflikti ei tohi lasta kasvada traagiliste tagajärgedega kokkupõrgeteks, öeldi selles.

Paraku polnud sellest tolku ning Eesti Sõnumid kolisid trükikoja ruumidesse ja jätkasid ilmumist. Vahepeal oli leheturul hulganisti päevalehti. Eesti Sõnumite töötajad olid järjekordsete sundliitmiste ajal 1995. aastal (mis kaotas turult ka Hommikulehe) loonud taas uue väljaande – Sõnumilehe, mis müüdi lõpuks Norra kontsernile Scibsted ja ühendati seejärel 2000. aasta suvel Õhtulehega.

Kellelegi ei tulnud enam pähe selle vastu protestida.