Eesti

Tõnis Erilaiu autorikülg

Kultuur karikatuuris enne Eesti Wabariiki: Kristian Jaagust tõrvakana ja pitsivahuni  

Tõnis Erilaid, 4. aprill 2021 12:14
Otto Krusteni karikatuur siurulastest: August Gailit, keda alati kujutati hirmpikana, Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes  Semper ja Friedebert Tuglas.Foto: Eesti kirjandusmuuseum
Nii nagu me peame Kristian Jaak Petersoni oma rahvuskirjanduse loojaks, peaksime teda, teatud mööndusega küll, tunnustama ka Eesti karikatuurile alusepanijana. Tema humoristlikke, tudengitest tehtud asjaarmastajalikke akvarelljoonistusi kasutas Õpetatud Eesti Seltsi konservaator Hermann Eduard Hartmann puulõigete tegemiseks, mis ilmusid Tallorahwa Postimehes 1859. aastal, heites nalja Tartu üliõpilaste üle (neid küll Tirooli omadeks kutsudes), kes Itaalia sõtta lähevad, aga prantslaste vahvusest ehmununa tagasi mamma tiiva alla põgenevad. Need puulõiked on esimesed teadaolevad Eesti karikatuurid.

Järge andis pikalt oodata. Kõige kuulsamale neist, mis õieti oli tänapäevases mõistes grafiti, andis tõuke Sakala naljanurgas ilmunud Nalja-Mardi ja Kalja-Pärdi vestlus, kus esimene neist muu hulgas kõneleb, et Eesti Postimees kippuvat laiutama ja mõne asja juures liialt kaagutab nagu kana pärast munemist. 

Samal teemal

26.03.2021
VABAMEELSED TANTSUTÜDRUKUD JA KUPLEED: kabareed polnud Eesti Wabariigis vooruse verstapostid
12.03.2021
Gümnaasiumiõpetaja Bondeli juhtum: kuidas rõivamäärused tallinlasi kimbutasid
05.03.2021
Bütsantsi viimane printsess reisis läbi Eesti, et minna Moskva suurvürstile mehele
27.02.2021
Kirjanik Jaan Oks: hull, punkar või geenius?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee