Otto Krusteni karikatuur siurulastest: August Gailit, keda alati kujutati hirmpikana, Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ja Friedebert Tuglas.Foto: Eesti kirjandusmuuseum
4. aprill 2021, 12:14
Tõnis Erilaiu autorikülg
Kultuur karikatuuris enne Eesti Wabariiki: Kristian Jaagust tõrvakana ja pitsivahuni
Nii nagu me peame Kristian Jaak Petersoni oma rahvuskirjanduse loojaks, peaksime teda, teatud mööndusega küll, tunnustama ka Eesti karikatuurile alusepanijana. Tema humoristlikke, tudengitest tehtud asjaarmastajalikke akvarelljoonistusi kasutas Õpetatud Eesti Seltsi konservaator Hermann Eduard Hartmann puulõigete tegemiseks, mis ilmusid Tallorahwa Postimehes 1859. aastal, heites nalja Tartu üliõpilaste üle (neid küll Tirooli omadeks kutsudes), kes Itaalia sõtta lähevad, aga prantslaste vahvusest ehmununa tagasi mamma tiiva alla põgenevad. Need puulõiked on esimesed teadaolevad Eesti karikatuurid.
Järge andis pikalt oodata. Kõige kuulsamale neist, mis õieti oli tänapäevases mõistes grafiti, andis tõuke Sakala naljanurgas ilmunud Nalja-Mardi ja Kalja-Pärdi vestlus, kus esimene neist muu hulgas kõneleb, et Eesti Postimees kippuvat laiutama ja mõne asja juures liialt kaagutab nagu kana pärast munemist.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)