Ajalehtede Meie Maa (23. aprill 1943), Põhja Kodu (4. aprill 1942) ja Eesti Sõna (8. aprill 1944) esiküljed.
Foto: Kollaaž (3x kuvatõmmis DIGARist)Saksa okupatsiooni ajal peeti Eestis munadepühi au sees, ehkki tähistamist varjutasid kitsikus ja karmid sõjasündmused (11)
1941. aasta suvel Eestisse tunginud Natsi-Saksamaa väed valitsesid siin kolm aastat. Okupatsiooniperioodi sisse mahtusid kolmed ülestõusmispühad. Kuna käimas oli sõda, siis tähistati neid mõnevõrra tagasihoidlikult, ent rindel võidelnud lähedastele saadeti võimalikult rikkalikke pühadepakke. Õhtuleht uuris, kuidas kirjeldas ajakirjandus munadepühi aastatel 1942, 1943 ja 1944.
Kuna Eesti kuulus aastatel 1941–1944 Saksamaa võimu alla, oli toonane ajakirjandus kommunismi ja Nõukogude Liidu vastu äärmiselt negatiivselt meelestatud. Mitmetes kohalikes väljaannetes räägiti ülestõusmispühade eel viimaks saabunud „tõelisest ärkamisest“. Otepää Teataja 4. aprilli numbris kirjutati, et kevadpühad on rõõmu pühad ning tol aastal minnakse palvusele rõõmsa meelega. „Tänavused pühad on ka meie tuleviku kevadpühad,“ teatas väljaanne. Möödunud aasta sama perioodi kirjeldati süngesse uduloori varjutatud ajana, mis oli täis õudust ja koledusi.
Kommentaarid