Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas toimus viimane suurküüditamine Eestis 

Tõnis Erilaid, 1. aprill 2021 08:13
Foto: Tairo Lutter
1. aprillil 1951 olid kell neli varahommikul kaheteljelised loomavagunid Ülemistel, Tapal, Tartus ja Võrus ootel ning seega võis Jehoova tunnistajate ja nende lähedaste järgmise päevani kestnud küüditamine alata. See kandis suures NSV Liidus nime operatsioon „Sever“ – „Põhi“.

Siinsed Jehoova tunnistajad olid võimud välja vihastanud, saates Stalinile kirja nõudmisega nende tagakiusamine lõpetada. Nad ähvardasid, et Jehoova võib selle soovi täitmata jätmisel hävitada NSV Liidu valitsuse ja kommunistliku partei takkapihta. Teine kiri läkitati Eesti NSV valitsusele ja ülemkohtu kriminaalasjade kolleegiumile. Selles nõuti, et Jehoova tunnistajate liidrite 1948. aastal algust tehtud vahistamine lõpetataks.

Pärast ähvarduskirja saamist võttis Stalin nende küüditamise kohe päevakorda. Julgeolekuettekannete järgi oli Jehoova tunnistajail mitu põrandaalust trükikoda ning nad levitasid valitsusevastaseid lendlehti ja brošüüre. Nad hoidusid kolhoosi astumast ning armeeteenistusestki.

Stalin isiklikult oligi soovitanud, et küüditamise võiks alata 1951. aasta märtsis või aprillis ja andis julgeolekuminister Viktor Abakumovile vastava juhise. Viimase alluvate koostatud nimekirjade põhjal taheti Eestist minema saata 250 inimest ehk teisiti öeldes 130 perekonda – igaveseks ajaks NSV Liidu sisepiirkondadesse. Lõpuks küüditati siit 282 elanikku. Nad saadeti Tomski oblastisse põllutööle.

Samal teemal

21.05.2020
LEEDU 1948: päevaga viidi Siberisse rohkem inimesi kui Eestist kokku
27.03.2019
Üks küsimus staaridele: kas küüditamine puudutas ka teie peret?
25.09.2018
TV3 VIDEO | Kristi Kallas: kus jumal siis oli, kui mu pereliikmed küüditati?
25.03.2018
Märtsiküüditamine: vagunis lauldi „Ema süda” ja niiviisi see sõit läks...

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee