Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Otepää lõpuks linnaks sai 

Tõnis Erilaid, 31. märts 2021 00:11
Foto: Aldo Luud
„Miks Otepää pole saanud varem linnaks?“ küsib Postimees 31. märtsil 1936, päev enne, kui algasid alevi linnaks saamise pidustused. Leht annab ise vastuse: kümmekond aastat tagasi pakuti Otepääle linnaõigusi, kuid toona loobuti ja leiti, et majanduslikult on kasulikum ja elanike huvides praktilisem alevina läbi ajada.

Linnaks saamist arutati nüüd koosolekuil, kuhu tuli 370 majaomanikku kokku – nii palju erahooneid, suuremalt jaolt ühekorruselisi, toona Otepääl oligi. Otsustati: hakkame linnaks. Riigivanem nõustus ja andis seaduse.

Samal teemal

Küllap andis huvile linnaks saada tõuke ka kasu, mis tõuseb, kui seni elektrita alev lubati 1937. aastal Ulilaga voolu saamiseks ühendada. Ja porgandiks oli, et pakuti 220 hektarit Pühajärve ümbrust, mis Otepää korrapealt kolmandiku suuremaks muutis.

Muidu polnud Otepääl häda midagi. Elanikke oli toona mõni hing üle 2000, oli algkool ja keskkool-gümnaasium. Alevis tegutses kaks arsti ja loomakliinik. Oli neli advokaati ja õigust mõistis oma jaoskonnakohtunik. 42 tänava peale peeti pooltsadat kauplust. Ei puudunud ka oma ajaleht – kord nädalas ilmunud Otepää Teataja.

Linnaks saamise pidustustele oodati riigivanema esindajana peaminister Kaarel Eenpalu, turuplatsil kavandati õpilaste ja kohalike organisatsioonide liikmete paraadi jms.

Sellest, kui palju oli Otepääl kõrtse ja kui kõrgele võisid neis peolained tõusta, Postimees targu vaikis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee