Linnaks saamist arutati nüüd koosolekuil, kuhu tuli 370 majaomanikku kokku – nii palju erahooneid, suuremalt jaolt ühekorruselisi, toona Otepääl oligi. Otsustati: hakkame linnaks. Riigivanem nõustus ja andis seaduse.
Küllap andis huvile linnaks saada tõuke ka kasu, mis tõuseb, kui seni elektrita alev lubati 1937. aastal Ulilaga voolu saamiseks ühendada. Ja porgandiks oli, et pakuti 220 hektarit Pühajärve ümbrust, mis Otepää korrapealt kolmandiku suuremaks muutis.
Muidu polnud Otepääl häda midagi. Elanikke oli toona mõni hing üle 2000, oli algkool ja keskkool-gümnaasium. Alevis tegutses kaks arsti ja loomakliinik. Oli neli advokaati ja õigust mõistis oma jaoskonnakohtunik. 42 tänava peale peeti pooltsadat kauplust. Ei puudunud ka oma ajaleht – kord nädalas ilmunud Otepää Teataja.
Linnaks saamise pidustustele oodati riigivanema esindajana peaminister Kaarel Eenpalu, turuplatsil kavandati õpilaste ja kohalike organisatsioonide liikmete paraadi jms.
Sellest, kui palju oli Otepääl kõrtse ja kui kõrgele võisid neis peolained tõusta, Postimees targu vaikis.
Kommentaarid (0)