Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti venelasi Prantsusmaale saatis (1)

Tõnis Erilaid, 29. märts 2021 00:02
Eiffeli torn 2021. aasta märtsis.Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA
1929. aasta esimene ešelon venelastest põgenikega läks teele 27. märtsil. 

„Emigrandid saadeti Lõuna-Prantsusmaale, ühte elektrivabrikusse. Lepingu järele, millele siin alla kirjutati, on nad kohustatud üheksa kuud katkestamata seal teenima. Lahkub mõni sealt vabatahtlikult või jookseb ära, on ta kohustatud tööandjale tasuma 550 franki (vähem kui 100 tollast krooni). Töötasuks saavad nad 24 franki päevas, millest üheksa franki voodi, voodipesu ja toidu eest maha arvatakse. Muudeks elamiskuludeks jääb 15 franki,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev. „Nii mõnigi emigrant on end suutnud Prantsusmaal jalule ajada. Ühe Tallinna restorani uksehoidja, endine Vene polkovnik töötas lühikest aega metsatöölisena, aga nüüd on ta Pariisis ja mehel olevat head päevad.“

Esmaspäeva teatel tehti Eestist teele saadetavate Vene emigrantide rändamise hõlbustamiseks Tallinna ja Pariisi bürood. Tsaaririigi lagunedes siia põgenenud venelased olevat võimalusest Prantsusmaale minna agaralt kinni haaranud.

„Siin käivad väljarändajate büroos ka eestlased ennast pakkumas, aga tulutult – neil ei ole Nanseni passi,“ märgib ajaleht.

Polaaruurija ja Norra riigimehe Fridtjof Nanseni algatusel loodi dokument, mida jagati enne II maailmasõja puhkemist aasta kaupa kodakondsuseta inimestele või põgenikele. Tõsi küll –algul vaid venelastele, kes kodumaalt kodusõja eest põgenesid. 

Samal teemal

31.03.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Otepää lõpuks linnaks sai
27.03.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Ants Lauter teatri üle kurtis
26.03.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestist sõjaväeüksus Karabahhi läks
25.03.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas koroonaviirus nõudis esimese inimelu

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee