, 26. märts 2021 21:09
RASKE ÕPPUSEL, KERGE LAHINGUS: Libahundiks valitud 5000 noorele asuti mitmes väljaõppekeskuses tutvustama relvade ja lõhkeainete kasutamist.Foto: akg-images/Scanpix
Suur-Saksamaa natsipartei viimaseks leiutiseks Teises maailmasõjas oli „Libahundi“ nime kandev vastupanuliikumise ja partisanivõitluse organisatsioon. Ilmselt olid vene, jugoslaavia, poola ja prantsuse partisanid jätnud oma tegevusega sakslastele piisavalt häiriva mulje ja seetõttu tekkiski idee rakendada seda võitlusvormi (mida Saksamaa oli seni igati hukka mõistnud ja halvustanud kui ebaseaduslikku ja argpükslikku) sõja lõpus ka kodumaal.
Ühest küljest seostus Werwolfi idee ka Volkssturmiga – nimelt moodustati organisatsioon samadest elanikkonna gruppidest – noorukitest ja vanuritest, eelistatult siiski noortest ehk Hitlerjugendi ja BDM (Bund Deutscher Mädel) fanaatilisematest liikmetest. Lisaks tavalisele sõjalisele algväljaõppele ja esmaabi osutamisele planeeriti „libahuntidele“ õpetada näiteks diversioonivõtteid ja sõjategevuseks maastiku iseärasuste kasutamist.
Digipaketiga saad ligipääsu Õhtulehe, Naistelehe, Tiiu, Nipiraamatu, Käsitöö, Kodukirja, Toidutare, Eesti Ajaloo, Eesti Metsa, Kalale! Looduses ja Ristiku Ristsõnade tasulistele artiklitele. Lisaks saad lugemisõigust jagada 4 sõbraga. Tellimus olemas? Logi sisse
1 kommentaar