Näitleja Ants Lauter.Foto: Õhtuleht arhiiv
Eesti
27. märts 2021, 00:06

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Ants Lauter teatri üle kurtis

„Peenekoelisem, sisukam, rafineeritum näidend või ettekanne leiab meie oludes huvitatuid ja maitsjaid vaid paarsada inimest,“ kurtis tollal Estonia näitejuhi ametis olnud Ants Lauter 25. märtsil 1928. aastal Uudislehes.

„„Vaeselapse Jaaniööga“, „Vaga Jenoveevaga“, hädavaevalt veel ka operetiga – aga siis tingimata primitiivses ettekandes – võib veel publikut teha selle sõna laiemas mõttes. Meie praeguseid teatreid ei kanna ju publik, vaid väike arv teatriharrastajaid ja riiklikud abirahad. Massile tarviduseks pole teater üldse, veel vähem hea teater, meil saanud,“ kurdab Lauter. 

„Meie teatritel puudub aineline seljatugi, et mõne kehva aja rahulikult üle elada. Satuvad seetõttu kergesti närveeruma, siia ja sinna katsetama, mis kõige pahem – sensatsiooni looma... Ja siin on tihti käidud vale teed. Publikule on pakutud liig palju kostüümi- ja lavapildi-sensatsiooni, väärtusetu sisu on sageli uputatud välisesse hiilgusesse, publiku huvi juhitud teateri olemuselt – vaimukunstilt – kõrvale... Kahtlemata edukam, vähemkulukas ja kestvam abinõu on sensatsioone saavutada näitlemis- ja lavastuskunsti kaudu. Need sensatsioonid saavad ehk olla harvemad, praegu veel vähestest hinnatud ja selle tõttu vähemtasuvad. Kuid nende taga seisab teine tasuvus – kunstiline võit,“  arutleb Lauter, nentides, et kuigi laval kohtab andekustki, on paraku diletantismi rohkem.