60 aasta eest toimunud kohtuprotsessil osalesid süüalustena Jägala koonduslaagri juhi abi Ralf Gerrets (seisab) ja valvur Jaan Viik (Gerretsi kõrval, istub).Foto: Kuvatõmmis DIGARist / Tõe Hääl nr 10, märts 1961
25. märts 2021, 14:38
KALEVI-LIIVA SÕJAROIMAR: „Kui august kostsid esimesed paugud, hakkasid inimesed mõistma – nad panid käed kõrvadele ja puhkesid nutma.“ (6)
On 1961. aasta 6. märts. Hommikul kell 10 saabub Tallinna Ohvitseride Maja saali ENSV ülemkohtu esimees Robert Simson ja kuulutab kohtuistungi avatuks. Kohe tuuakse relvastatud valve saatel saali kaks süüalust – Jägala koonduslaagri ülema abi Ralf Gerrets ja valvur Jaan Viik. Kohtualuste pingil jääb üks iste tühjaks, sest Ühendkuningriik keeldus välja andmast siinse julgeolekupolitsei kunagist juhti Ain Meret. Algab vastuoluline näidisprotsess Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud Kalevi-Liiva sõjaroimarite üle, kelle kätel on süütute inimeste veri, ent kes olid tegelikult juba enne kohtusaali astumist surma mõistetud.
60 aasta eest toimunud protsessil anti riiklike kuritegude eest kohtu alla Ain Mere, Ralf Gerrets ja Jaan Viik. Kohalik KGB otsustas alustada ligi kahe kümnendi eest toimunud roimade suhtes kriminaalasja alles 3. juunil 1960, sest leiti, et tapatalgute „peasüüdlased olid veel karistamata“. Sellele järgnenud kohtuistungite eesmärk polnud aga kindlasti kunagiste roimade üksikasjade väljaselgitamine, vaid pigem oli see osa külma sõja aegsest kihutustööst ja Nõukogude võimu kindlustamisest. Kogu toonasele riiklikule propagandale vaatamata polnud näidisprotsess muidugi alusetu, sest sellega olid seotud reaalsed ja äärmiselt võikad kuritööd.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid