Maailm

Maailma üks menukamaid muusikalavastusi jõudis Broadway lavale 65 aasta eest, 15. märtsil 1956

Muusikal „Minu veetlev leedi“ sündis vastu lavaloo autori tahtmist 

Triin Tael, 19. märts 2021 19:55
30. detsembril 1963 Voldemar Panso käe all Estonias lavale jõudnud „Minu veetlev leedi“ (peaosades Linda Rummo ja Endel Pärn) oli esimene muusikal Nõukogude Eestis. Seda on veel mitu korda lavale toodud, viimati mullu sügisel Vene teatris Elina Nechayeva ja Aleksandr Ivaškevitšiga.Foto: Filmiarhiiv
„Ei mingit koomilist operetti!“ oli kirjanik George Bernard Shaw resoluutne, kui mitmed teatrijuhid ja lavastajad tema näidendist „Pygmalion“ muusikalavastust teha tahtsid. Et menumuusikal vaesest lilleneiust, kellest foneetikaprofessor Higgins vormib kihlveo peale peene daami ning kellesse ta vanakreeka müütilise skulptori Pygmalioni kombel armub, üldse sündida saaks, tuli oodata iiri kirjaniku surma. Kui kuus aastat pärast Shaw’ lahkumist muusikal viimaks Broadway lavale jõudis, oli menu määratu. Isegi „raudse eesriide“ taga – Eestis võeti tootmisse koguni samanimelised karbikompvekid!

Miks Shaw nii karmilt keeldus? 1908. aastal oli Viini helilooja Oscar Straus toonud publiku ette iirlase näidendil „Relvad ja inimene“ põhineva opereti „Vapper sõdur“ (ka „Šokolaadisõdur“, Eesti laval tuntud „Kangelaste“ nime all), mida saatis menu nii Austrias kui ka Broadwayl ja Londonis. Kuid alusteose autori Shaw’ tengelpungale andis Strausi operett paraja hoobi: „Relvi ja inimesi“ ei tahetud enam lavastada. Nii vandus Shaw, et tema menukaimast näidendist „Pygmalion“ (1913) juba mingit operetti ei sünni.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee