Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas poodniku armastus sai traagilise lõpu (4)

Miks Peedu selliseks teoks just metsavahimaja valis, polnud selge siis ega praegugi.

Anna ja 40aastane Peedu olid naabrid ning mõlemad olid (lastetus) abielus. Mees hakkas naisel külas käima – sel ajal, kui pottsepp ehitas maal pliite-ahje-korstnaid. Anna sai selle ajaveetmise tulemusel Peeduga kaks last. Ta oli järeltulijaid juba ammu ihaldanud ning käis isegi arsti juures nõu küsimas, kuidas käima peale jääda. Pottsepp leppis laste olemasoluga ning  kasvatas kaheaastast ja kaheksakuust põngerjat nagu enda omi.

Siis lõi aga Peedule pähe mõte: lahutaks õige abikaasast ja kosiks Annat. Kui ta aga ei peakski naist endale saama, siis andku pottsepapaar talle vähemalt lapsed.

Anna aga eelistas oma meest ja mugavamat elu: oli ju abikaasa märksa jõukam kui tühipaljas vürtspoodnik.

Armupalangu kustumise tõttu kurvastav Peedu kolis pottsepapaari maja lähedalt ära, aga tema hing ei jäänud siiski rahule: Vütspoodnik jättis poe hooletusse ning hulkus Anna elamise juures, tagus aknaile ja hüüdis, et ta tuleks välja.

„Hulluks läinud!“ mõtlesid naabrid. Aga et kõik mõrvaga lõpeb, ei arvanud küll keegi.