Foto: PantherMedia/Scanpix
Eesti
13. märts 2021, 00:13

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tudengid võltsisid Tartu nahkraha

Paarsada aastat tagasi olid paljud Eesti linnad paberrahapuuduses ja tuli oma kassatähti valmistada. Tartus tehti neid koguni seemisnahast.

Kohe olid platsis ka võltsijad: näiteks aastatel 1830‒1832 Tartus Poola aadlikust tudeng Kazimir Gedroic, filosoofiat tudeerinud Alexander von Mallesoni ja tolle armuke, piltilus voorimehenaine  Helena Ehrenbusch. Nad elasid uhkelt, pidasid pööraseid joomapidusid ja orgiaid, kus käisid pea kõik tolleaegse Tartu kenamad daamid.

Kui linn valekassatähtedega üle külvati ja neid oli juba kolmandik kogu emissioonimahust, langes kahtlus Gedroicile. Sandarmid otsisid  järjekordse joomamürgli ajal tema kodu läbi. Tulemusteta. Vürst Gedroic oli sokutanud valerahatoorme koos kassatähtede valmistamiseks tarvitatud templiga oma teenijanna Tiio kätte, kes pidi selle Emajõkke viskama.

Tiio andis aga templi Mallesonile, kes raha valmistamist jätkas. Vahele jäi mees siis, kui üks vürtspoodnik märkas, et voorimehenaine Helena tegi ka kõige väiksemad ostud alati kaherublase nahkrahaga, ja oma kahtlusest ametivõimudele teatas. Kohus saatis Kazimir Gedroici kümneks, Mallesoni neljaks aastaks vangi. Helena pääses kahe kuuga trellide taga, teenija Tiio vitsanuhtlusega. Keisri otsusel mehed vangi ei läinud, heideti aadliseisusest välja ning saadeti sõjaväkke. Helena vanglaaeg aga karmistus, nagu kahekordistus ka Tiiole antav vitsahoopide arv.