Foto: REPRO (RAHVUSARHIIVI FOTO)/MATI HIIS
Eesti
12. märts 2021, 00:17

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Kekkonen kõneles ülikooli aulas (1)

„Sisse astudes Tartu ülikooli aulasse, mida täie õigusega võib pidada Eesti vaimse elu sümboolseks keskpunktiks, Tartu ülikooli südameks, haaras mind niisamasugune pidulik tunne, nagu mul on Helsingis, sisenedes Soome Kirjanduse Seltsi peosaali, mis on Soome vaimse elu harrastuste ja Soome rahvatraditsioonide südameks,“ ütles põhjanaabrite toonane president Urho Kaleva Kekkonen oma kõnes ülikooli aulas 12. märtsil 1964.

Ta palus vabandust, et räägib eesti keeles, sest oskab seda ju halvemini kui soome keelt. Kõne olid aga koostanud head eesti keele tundjad – akadeemik Kustaa Vilkuna ja Tartu ülikooli audoktor Lauri Posti. Kekkonen märkis, et tsaariajal Tartus õppinud vähesed eestlased suutsid oma kirjatöö ja tegevusega Eesti rahva iseteadvuse äratada.

Ta ütles seda Tartu üliõpilastele pärast seda, kui oli meenutanud Eesti ja Soome varasemat koostööd ja nentinud, et praegu on teaduse ja kunsti alal, nagu ka ilukirjanduse tõlkimisel koostöö nõrk: „Teie ülesandeks on teadmiste ja oskuste relvadega osa võtta selle maa loomistööst progressiivseks ja arenenud maaks, millel Eesti ilus pitser alati saab püsima.“

Kekkoneni esinemist austati maruliste kiiduavaldustega. 

Kuid väljaspool aulat teati kõne sisust ainult juttude järgi. ETA ametlikult avaldatud ülevaates oli sellest vaid napilt juttu ega märgitud sedagi, et president kõneles eesti keeles.