Foto: Vida Press
Eesti
9. märts 2021, 00:10

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lubati Vene baase suuremaks kasvada (5)

„Üldiselt läbirääkimised (Venemaaga) lähevad rahulikult ja isegi sõbralikus vaimus, kuigi võib tähele panna üksikutes küsimustes väga vähest vastutulekut meie mõningatele põhimõttelistele ettepanekutele,“ kirjutas välisminister Ants Piip 9. märtsil 1940 rahustavas toonis Eesti esindajatele välismaal. Teatades samas, et ilmselt ollakse nõus baasidesse tuhandete ehitustööliste ja neid teenindava personali (kokad, vojentorgi töötajad jne) sissetoomisega. Venelased olid kindlal arvamusel, et nende sõjalaevastiku meeskonnaliikmed ja Eestisse juba tulnud sõjaväestatud asutuste töötajad ei kuulu baaside lepingusse kirja pandud 25 000 inimese hulka.

8. märtsil kirjutas Eesti saadik Moskvas August Rei Tallinna oma tulutuist kõnelustest NSV Liidu välisministri Vjatšeslav Molotoviga (pildil): „Minu isiklik arvamine on, et kui ebameeldiv see meile ka ei ole, et meie liitlane tõlgendab kõiki asju väga laiendavalt ja nagu temale mugavam – meil tuleb sellega leppida, kuna meil ju teist teed ei olegi. Kuid minu arvates ei tarvitse meie seda mitte veel väga traagiliselt võtta... Mina usun, et Venel vähemalt praegu ebaausaid tagamõtteid ei ole, ja ainuõige... on seada oma sammud nii ja püüda selle poole, et Moskvas ei tekiks põhjust ega vajadust sellisteks tagamõteteks. Teiste sõnadega – meil tuleb harrastada koostööd ja usalduslikke suhteid Moskvaga.“