Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis klõpsiti esimesed päevapildid

„Esimesed (teada olevad) fotograafid Eestimaal olid Lipschütz ja Tensi, kes 21. juunil 1843 kuulutasid, et jäävad Tallinna veel 14 päevaks... Kui neil härradel ei oleks tekkinud tahtmist jääda linna veel kaheks nädalaks, siis me ei teaks nende siinviibimisest midagi,“ märgib Vende. „Samal aastal, kui Lipschütz ja Tensi Tallinnas gastroleerisid, tuli siia tagasi ka Carl Burchardt. Fototööga hakkas ta tegelema aga alles järgmisel suvel.“

Vende luges baltisakslaste nädalalehe Das Inland 1845. aasta varakevadisest numbrist, et läbisõidul Võrust tõi härra Kleinschneck meile esimese dagerrotüübi ja lasi päiksel mõned portreed üles joonistada.

Niisiis oli fotografeerimine juba ka Lõuna-Eestisse jõudnud.

Vende teeb veel julgema mõtiskluse. 1840. aastal tuli Tartu tähetorni direktoriks Berliinist Johann Heinrich von Mädler, kes oli fotograafiast sügavalt huvitatud ja juba pool aastat enne, kui Daguerre menetlus Pariisi akadeemias üldsusele teatavaks tehti, oli ta kirjutanud pika artikli pealkirjaga „Fotograafia“. See oli üleüldse esimene kord, kus seda sõna trükis kasutati. Mõeldav ju, et Mädler Tartuski päevapildistamisega tegeles, arvab Vende.