Eesti

MÄRTSIS AJALOOS: valeuudis maadleja surmast ja kohustuslik jootraha pealinna restoranides (2)

Tiit Naarits, Eesti Ajalugu, 6. märts 2021 13:02
1976Foto: Jaan Künnap
Ajakiri Eesti Ajalugu toob teieni igas numbris väljavõtteid, mis toimus sellel kuul ajaloos. Tagasivaated minevikku ulatuvad teinekord suisa sadade aastate tagusesse aega. Aga kõigest nüüd lähemalt...

1907 –  valeuudis Abergi surmast

12. märtsil 1907 ilmus ajalehes Uus Virulane pisike uudisnupp, kus teatati, et „jõumees Aberg on võidumaadlemise juures surma saanud“. Ta olla matši ajal murdnud kaelaluu ning selle tagajärjel surnud. Uskumatu uudis ei vastanud aga tõele ning ajaleht pidi neli päeva hiljem esinema vabandusega. Kustkohast valeuudis pärines ja miks ajaleht selle niimoodi avaldas, jäigi saladuseks. Abergi karjäär oli veel pikk ja edukas, ta suri 1920. aastal Venemaal Armaviris. 

1907 Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv

1924 – Pitka lahkub kodumaalt

1924. aastaks oli Vabadussõja kangelane admiral Johan Pitka Eesti riigis sedavõrd pettunud, et võttis kaasa oma pere ja mõned tuttavad ning asus 10. märtsil 1924 teele Kanada poole, et endale seal uus kodu rajada. Selleks ostis ta Kanada läänerannikul 260 hektarit maad ja katsetas erinevaid tegevusi, kuid suur edu tema ettevõtmisi ei saatnud. 1930. aastal saabus Pitka rahva rõõmuks Eestisse tagasi.

1929 – aeg jootraha maksta!

Tallinna restoraniomanikud sõlmisid kokkuleppe, et alates 15. märtsist 1929 hakkab nende asutustes kundedele kehtima sunduslik jootraha. Selleks määrati 10% arvesummalt. Selguse huvides kirjutati see kohe arvele juurde. Kui kaua selline korraldus kehtis, pole kahjuks teada. 

1931 – suusatades üle Soome lahe

7. märtsil 1931. aastal startis grupp kaitseliitlasi suusamatkale, mis viis nad praegu Lääne-Virumaal paiknevast Aserist üle Soome lahe Kotkasse. Kohale jõuti 9. märtsil ning selleks ajaks oldi läbitud ligemale 115 kilomeetrit. Matka juhtis Kaitseliidu tollane spordiülem Elmar Lepp (1896–1943), kes 1920. aastate algul oli hakanud korraldama ka Eesti meistrivõistlusi murdmaasuusatamises.

1931 Foto: Istockphoto

1932 – traagiline küünipõleng Tallinnas

1932. aasta 23. märtsil läks Tallinnas põlema Pärnu maanteel asunud heinaküün, kuhu olid kogunenud peavarju otsima peamiselt kahtlase taustaga inimesed – prostituudid, vargad, hulkurid jt. Ilmselt sai põleng alguse, kui keegi öömajalistest napsitamise käigus küünla ümber ajas ning heinad võtsid tuld. Kuigi oli ka pääsenuid, jäigi see päev kümne inimese jaoks viimaseks. Hukkunute hulgas oli ka 31aastane Felix Reiman (Feliks Reimann), kes oli Vabadusristi kavaler, ent kelle hilisem elutee oli olnud väga okkaline.

1943 – Eesti esimene ballett

31. märtsil 1943 oli Eesti teatri suursündmus – Vanemuise lavale jõudis Eduard Tubina ballett „Kratt“. Tegu oli Eesti esimese balletiga. Tuntuim „Krati“ lavastus tuli välja aasta hiljem Estonias. Rahel Olbrei viimast lavastust jõuti mängida vaid mõned korrad, sest 9. märtsi etenduse ajal sai ka Estonia teater pommidega pihta. Pealtnägijate mälestuste järgi ei jõudnud tantsijad kostüüme seljast võtta, jooksid nendes mööda tänavaid ning tekitasid linnakodanikes veel suuremat hirmu. 

1968 – esimene ABC-kauplus

Viimasel ajal on Selver avanud mitmeid ABC nime kandvaid kauplusi. Nime jaoks on ilmselt andnud kaudset inspiratsiooni nõukaaegsed iseteeninduspoed. Esimene seesugune avati 1968. aastal Mustamäel Vilde teel. Pood asus 500 ruutmeetril ning ostjate jaoks oli müügis ligi 2000 nimetust kaupu. Poe avamisel oldi (küll põhjendamatult) optimistlikud – näiteks toodi välja, et toiduainete osakond võib vastu võtta kümne keskmise kaupluse ostjaskonna. Samuti oldi veendunud, et poes olevad seitse kassat ei lase järjekordi tekkida. Hiljem ehitati selle poe juurde ka populaarne restoran Kännu Kukk.

1968 Foto: Oskar Juhani / Rahvusarhiivi filmiarhiiv

1976 – „Suvi“ saabus märtsis

27. märtsil 1976 jõudis filmihuvilisteni mõne aastaga eestlaste südameisse tunginud „Kevade“ järjefilm „Suvi“. Taas saadi kaasa elada nüüdseks juba täiskasvanuks sirgunud Paunvere noorte tegemistele. Filmi lavastas Arvo Kruusement, stsenaariumi kirjutas „Suvele“ aga Paul-Eerik Rummo. Väikese kõrvalosa tegi filmis ka kunstnik Epp-Maria Kokamägi, kes mängis Teele ja Tootsi pulmas Arno Tali pruuti.