Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 30 aastat tagasi peeti iseseisvusreferendum

Siis teatas toonane NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov, et kavatseb 17. märtsil korraldada üleliidulise rahvahääletuse liitriigi uuendamise üle, lootes sedasi kiiresti lagunevat riiki koos hoida.

Eestis otsisid poliitikud sellele ohule kiiret vastust ja otsustati – pärast Eesti Komitee mõningast vastuseisu – korraldada oma iseseisvusreferendum ennetavalt, 3. märtsil 1991. Eesti Komitee esialgne vastuseis lähtus sellest, et referendumil võisid osaleda kõik elanikud, seega ka teiste rahvuste esindajad. Kuid mitte sõjaväelased. Muret tegi komiteele seegi, et kahjustuda võis riigikorra õiguslik järjepidevus.

Referendumil oli iseseisvuse poolt peaaegu 78 protsenti osalejatest, ka kolmandik muulastest. Kuid pooldajaid oli alla poole Kohtla-Järvel ning vaid veerand Narvas, mis viitas eesseisvatele vastuoludele Ida-Virumaaga. Rahvahääletusel osales 949 130 inimest ehk teisisõnu üle 80 protsendi neist, kes olid hääletusnimekirjadesse kantud.

17. märtsi üleliiduline referendum Eestis küll korraldati, kuid sellel lohakalt tehtud ja väga vähese osavõtuga rahvahääletusel polnud enam mingit mõju. Nii oli ka teistes Balti riikides ja samuti referendumist kõrvale jäänud Armeenias, Gruusias ja Moldovas.