ÄREV HETK: Teade, et parlamendihoone põleb, saabus Berliini tuletõrjesse 27. veebruari õhtul kell 22.Foto: Vida Press
Hanno Ojalo 26. veebruar 2021 22:20
27. veebruaril 1933 süttis Berliinis Saksamaa Riigipäevahoone. Ametlikult jäi süütamises süüdi Hollandi kommunist Marinus van der Lubbe, kuid näiteks ajaloolase William Sheareri arvates said natsid hollandlase plaanist juhuslikult teada ja jätsid talle oma mängus vaid „kasuliku idioodi“ rolli. 2008. aastal van der Lubbe amnesteeriti, viidates 1998. aastal Saksamaal vastuvõetud seadusele natsikohtute ebaõiglastest kohtuotsustest.

Riigipäevahoone põlengust sai Hitleri pooldajate käes võimas propagandarelv ja seda uuriti veel 1960. aastatelgi. Lõplik tõde on sama hüpoteetiline nagu parvlaeva Estonia huku põhjus. Ajakiri Spiegel teostas sõltumatu uurimise ja tuli järeldusele, et hoone süütas tõepoolest üksikisikuna tegutsenud püromaniakk van der Lubbe, mitte natsid, nagu väitis nõukogude propaganda. Kuid nii mõnigi ajaloolane väidab, et lisaks Lubbele oli süütamisse segatud grupp natside rünnakrühmlasi Karl Ernsti juhtimisel. Kommunisti plaanidest teada saanud, tungisid nad maa-aluse käigu kaudu hoonesse, valasid mitmesse kohta bensiini ja süütasid selle. Ka ainsana süüdi mõistetud Lubbe oli kohtuprotsessil väitnud, et „hoones oli ka teisi isikuid“.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad