MINEVIKUHETK | 27. veebruar: Berliinis süüdati parlamendihoone

Adolf Hitler tagas kantsleripositsiooni 1932. aasta novembris toimunud valimistel. Siiski ei saavutanud natsionaalsotsialistlik partei parlamendis ehk Reichstagis enamust. Hitleril õnnestus saada valitsuskabineti nõusolek uute valimiste korraldamiseks, mis pidid toimuma 1933. aasta märtsis.

Täpselt neli nädalat pärast Hitleri kantsleriks nimetamist süüdati Berliinis põlema Riigipäevahoone. Selle taga oli ilmselt natside vandenõu, ent avalikkuse ees süüdistati kommuniste. Ka tänase päevani jätkuvad debatid tulekahju üksikasjade üle.

Ametlikult peeti süütajaks hollandlasest kommunisti Marinus van der Lubbet, kelle natsid mõne allika väitel ise sündmuspaika viisid. Igatahes põles hoone 27. veebruari öösel suurtes leekides. Hitler kasutas van der Lubbe süüks pandud tegu poliitilises võitluses osavalt ära.

Tulekahjule järgneval päeval avalikustas Hitler dekreedi „Rahva ja riigi kaitseks“, mis heitis kõrvale peamised põhiseadusega kehtestatud õigused. Ehkki järgnenud valimistel ei õnnestunud natsidel taas parlamendis enamust saavutada, suutsid nad Reichstagi veenda, et see võtaks vastu seaduse, millega kandus kogu täidesaatev võimutäius valitsuskabinetile ja seega kinnitas ka diktatuuri.