Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Noorte Hääl Tallinna lõnguseid kirus

Noorte Häälele hakkas silma Bill, kes parajasti kaaslastele näitas ultramoodsat mantlit, mille tõmblukud avanevad küünarnukini. Tema juures askeldas Rigas, kes tahtnud talle hea tasu eest müüa oma löögirelva. Kõrval olid lõngused hüüdnimedega Silk, Võsa, Maa-alune, Volts, Parts, Mambo ja kurikuulus Viru Krahv.

Bill, kes esiti ajakirjanikule kõige tähtsamana näis, olevat päriselus Tallinna Spartaki jäähokimeeskonna väravavaht Rein L. Tema on sageli arestikambris istunud, päeviti tänavaid pühkides, teab Noorte Hääle autor, kes kurjustab ka sellepärast, et Rein kindlat töökohta ei pea. Elavat ema antud söögi ja rahaga nagu suurem osa teisigi lõnguseid. Haridust olevat neil ainult viis-kuus klassi.

Noorte Hääle kirjutist refereerinud väliseestlaste väljaanne Võitleja hindab: „Nagu näha, võtab osa noori okupeeritud Eestis eeskuju Moskva punase ülemkihi „kuldse nooruse“ kommetest. Ainult Eestis ei ole kellelgi nii suuri majanduslikke võimalusi kui Moskva ja Leningradi punaste kindralite ja nõukogude funktsionääride poegadel-tütardel.“