Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas algas arutelu naiste perekonnanimede üle 

Tõnis Erilaid, 16. veebruar 2021 00:09
Foto: PantherMedia/Scanpix
„Tulevikus tekivad kahenimelised perekonnad,“ ennustab Rahwaleht 17. veebruaril 1931, kui alustas arutelu uue perekonnaseaduse üle.

„Et naine abielludes loobub oma senisest nimest ja omab mehe perekonnanime, on meie rahva meelest nii iseenesestmõistetav, et nüüd, kus naisliit rünnates uut perekonnaseaduse eelnõu muuseas nõuab ka naise nime alalhoidmist abielludes, ärkab publikus teatav võõrastus,“ kirjutab Rahwaleht, märkides, et naised ei pea nimeküsimust ilmselt siiski esmajärguliseks asjaks. 

Välja arvatud naisjuristid, kes näeksid meeleldi, et seadus lubaks naistel alal hoida endist nime.

„Selleks võivad olla mitmesugused põhjused,“ ütleb Rahwaleht. „Kõigepealt on kuulsad naised huvitatud oma nime alalhoiust. Näitlejanna või lauljatar saaks otsekohast kahju, kui nad abielludes oma senise tuntud nime peavad vahetama abikaasa väheütleva nime vastu. Samuti kannataks arst või advokaat, kui nad hakkaksid praktiseerima uue tundmatu nime all.“

Pea kõik abiellunud naisarstid, -advokaadid, -artistid jt esinevad avalikkuse ees ka praegu kahenimelistena, kuid selleks pole mingit seaduslikku alust – ametlike toimingute juures võib kasutada ainult mehe perekonnanime, nendib Rahwaleht. 

Naised nõudvat, et nad võiksid jääda neiupõlvenime juurde ja lubaksid sel juhul laste puhul südamerahuga, et need kannaksid isa perekonnanime, arvab Rahwaleht arutelu avades.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee