Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kähku loodi riigikorra kaitse seadus (1)

Tõnis Erilaid, 12. veebruar 2021 00:15
Foto: Arno Saar
Riigikogul oli tõesti kiire 12. veebruari õhtul 1925. aastal, kui veerandtunniste vaheaegadega võeti kähku vastu koguni kolm seadust.

Olulisim neist oli riigikorra kaitse seadus. See keelas ühinemise tegevuseks, mis muudaks vägivaldselt põhiseadusega maksma pandud riigikorda, tahaks lõpetada vabariigi iseseisvust või lahutada selle küljest mõni osa ehk arendada iseseisvust eitavat propagandat. Süüdlasi karistatakse surmanuhtlusega, ütles seadus. Sama saatus ähvardas ka tapmise eest, mis on toime pandud poliitilistel motiividel.

Samal teemal

Mälestus 1924. aasta detsembrimässust oli äsjane ja värske. Ning ometi istus veel Toompeal kommuniste.

Waba Maa kirjutas juhtkirjas: „Riigikogus on kommunistidel kümme meest. Endised on osalt kadunud, uutest mitmed kommunistliku tolmu endale võõra tunnud ja sotsialistide ridadesse üle läinud... Meie oleme kohut mõistnud nende üle, kes väiksemates kohtades kommunistlikku ülesässitamist on korraldanud. Kuid Toompeal on nende esitajad ikka rusikaga ähvardada võinud. Vabalt, karistamata. Sellele olukorrale peab riigikogu nüüd lõpu tegema...“

Juhtkirjutaja tuletab meelde: poliitiliste tapmiste eest karistatakse edaspidi surmanuhtlusega. „See on kahtlemata vastuolus sellega, mida seni tuntud. Poliitilisi kuritegusid hinnati enne ilmasõda harilikult kergemalt... (nüüd) on aga tekkinud hoopis teistsugune võitlus – kommunismi terrori vastu.“ 

Samal teemal

06.02.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sõdurid rongi lumest välja kaevasid
05.02.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas seadus hakkas riiakaid naisi taltsutama
04.02.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vapsid võtsid Tartus võimu
03.02.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 30 aastat tagasi peeti iseseisvusreferendum