Eesti

ÕUDUSTE ÖÖ LÄÄNEMEREL: eestlanna elas üle maailma ohvriterikkaima laevahuku (1)

Tõnis Erilaid, 6. veebruar 2021 05:55
ALLES ALUSTAMAS SÕITE: Mõrvatud šveitslasest natsi järgi oma nime saanud ristluslaev Wilhelm Gustloff 1938. aastal sadamas.Foto: akg-images/Scanpix
Oli talvine pakaseilm, termomeeter näitas paarkümmend külmakraadi ja lumi krudises külmetava Jutta Pajose jalge all, kui ta rühkis 30. jaanuaril 1945. aastal Gotenhafeni (Gdynia) sadamakail kaugel paistva vesihalliks värvitud põgenikelaeva Wilhelm Gustloff poole. „Lumi oli peaaegu põlvini ja vesi, mis laineharjult kaile pritsis, jäätus silmapikselt,“ meenutas naine veel aastaid hiljem. 

Tallinnast 1944. aasta sügisel evakueerudes oli sõjaväeeinelauas töötanud Jutta Pajos esialgu määratud õnnetu saatusega Moero peale, kuid see sai enne tema laevale astumist pungil täis – pardal võis olla isegi 3000–4000 inimest. Haavatud sõdureid ja tsiviilinimesi, kes tahtsid pääseda lähenevate Nõukogude vägede eest. Liepaja lähedal sattus Moero massiivse õhurünnaku alla ja uppus kiiresti. Päästa suudeti vaid natuke üle poole tuhande inimese.