Foto: PantherMedia/Scanpix
Eesti
3. veebruar 2021, 00:08

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vanemad pojale voodiseltsilise palkasid

Professor Aleksander Paldrock kõneles 1931. aasta talvel rahvast täis tuubitud Estonia kontserdisaalis noorte suguelust, mida ajalehtedes laialt refereeriti.

„(15–16aastased keskkoolinoored) on vallatud tungist vastassooga kokku puutuda, suudelda jne. See rahuldab neid enamasti ega tekita vajadust kõiki seksuaalpiire ületada,“ arvas teenekas professor, kuid möönis samas, et kui noori nendes küsimustes targalt juhtimata jätta, siis ootab katastroof, sest alkoholi mõjul võivad kõik piirid puruneda ja noored võivad külge saada kõikvõimalikke haigusi.

Paldrock arvas teadvat, mil moel mõned vanemad püüavad seda katastroofi vältida ja oma lapsi tänavalt eemal hoida. Ta tõi näiteks ühe tuttava arsti pere, kus poega hoitavat sel moel kodu ligi, et talle palgati magatamiseks tütarlaps. Mõnes rikkamas peres lubavat aga teenijannad perepoegadele kõrvalhüppevõimalusi. „Vast oleks poistele hoopis piitsa vaja!“ käratas professor küll, kuid tunnistas, et kui vanemad midagi ei tee, siis õpivad noored kõike omal käel. Paldrocki sõnul näitab statistika, et peamiseks juhendajaks ja eluga tutvustajaks on enamasti teine sama rumal noor, kes juba viie-kuueaastastele kõik selle selgeks teeb, millest kodus vaikitakse või tasapisi kurejuttu räägitakse.

Vaid protsent või õige natuke rohkem peigmehi olla abielludes varasemate „läbielamisteta“, teadis Aleksander Paldrock öelda.