Foto: Erki Pärnaku
Eesti
27. jaanuar 2021, 00:03

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti oma saatkonnahoone tagasi sai (2)

Eesti sai Soomele nende omal ajal Konstantin Pätsi käest ostetud Toompeal oleva saatkonnahoone tagastada juba 1993. aasta juunis. Selle ümberehitamine ja arheoloogilised tööd võtsid küll aega ja seega alustas saatkond seal tööd alles 1. oktoobril 1996.

Eesti oma jõududega 1933. aastal ehitatud ja kuus aastat hiljem laiendatud saatkonnahoone kättesaamisega Helsingis Itäinen Puistotiel oli aga lugu keerulisem. Nimelt oli saadik Aleksander Warma 1940. aasta augustis maja uksed lukustanud  ja kinni pitseerinud. Võtmed andis aga Soome välisministeeriumi hoole alla.

Ta ei teadnud, kui keeruline on neid hiljem tagasi saada. Oli ju Nõukogude Liit mõni päev hiljem hoone üle võtnud ja kasutas seda oma saatkonna raamatukogu ja klubina. Mõnda aega pidasid nad seal isegi kauplust. 1969. aastal vahetasid venelased hoone Helsingi teise krundi vastu. Soome müüs maja 1970. aastate lõpus Bulgaariale saatkonnale.

Nii oligi Eesti sunnitud pidama saatkonnahoone tagasisaamiseks pikki kõnelusi nii Soomega (kes pakkus vahepeal asenduseks Eliel Saarineni projekteeritud nn Marmorpaleed aadressiga Itäinen Puistotie 1) kui ka Bulgaariaga. 

Sedasi saatkonnahoone tagastamine muudkui aga venis ja venis. Vahepeal oldi asenduspindadel ja alles 27. jaanuaril 1994 võis toonane suursaadik Helsingis Jaak Jõerüüt maja tagastamisaktile oma allkirja panna ning korraldada seal juba ka iseseisvuspäeva vastuvõtu.