Foto: MEELIS TOMSON
Eesti
23. jaanuar 2021, 00:09

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas näljas lapsed koolis kokku kukkusid

„Kui siin ja praegu Eestis 1997. aasta jaanuaris koosneb osa koolilaste toit vaid teest ja saiast, kui näljased lapsed ei suuda koolitundides istuda üle 20 minuti ning kui nälg kukutab lapsi minestunult põrandale, on midagi väga viltu,“ kirjutas Postimees. 

Selline oli olukord Virumaal Orus, kus pankrotistunud turbakombinaadi töötajad polnud 1996. aasta septembrist saadik palka saanud ning kombinaadi võlausaldajad pidasid plaani 27. jaanuarist katlamaja kinni panna ja asula keset talve soojata jätta.

Tiit Vähi parempoolne valitsus ei teinud Oru heaks midagi isegi siis veel, kui seal 24. jaanuaril 1997. näljastreik kuulutati. Streikijad teatasid, et lõpetavad nälgimise alles siis, kui oma kuue kuu töötasu, kokku kolm miljonit krooni, kätte saavad.

Kui streik oli kuu aega kestnud, otsustas valitsus lõpuks riigi taskust  töötasu osaliselt välja maksta.

Juunis läks pankrotihaldur oma isikliku autoga Jõhvi, et tuua inimestele 700 000 krooni palgaraha. Sõidu peal olevat talle helistatud ja kästud raha maanteekraavi visata. Autos olevat pomm. 

Pankrotihaldur täitis käsu. Aga raha ei nähtud enam kunagi – ja kohus mõistis halduri õigeks meheks.

Samal ajal lammutas osaühing Freesturvas, kes oli turbakombinaadi eelmiselt omanikult ära ostnud, hoolega seadmeid. „Kogu saadud vanaraua müüme EMEXile,“ ütles firma juhatuse esimees Roland Pullerits Õhtulehele.