Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas habe oli iga mehe ja tanu naise au

Kuid ülemöödunud sajandi keskel või isegi veidi varem hakkas habeme kasvatamine moest minema.

Kui habe oli abielumehe au, siis mehele läinud naised pidid tingimata pea katma. Isegi toas liikudes pidi tanu peas olema. Kui keegi julges naisel tanu peast tõmmata, siis loeti seda ülimaks auhaavamiseks. Juhtus, et naine või lapsega tüdruk oli õue minnes tanu unustanud. Siis kattis ta kähku käega pealae ja jooksis tuppa peavarju tooma. Vigalas öeldi, et kui naine on ilma peakatteta teistele näha, siis pakatab (kuivab) maa ära.

Pikapeale ununes seegi komme kõikjal peale Setumaa. Rahvakommete uurija jutustas ajalehele eelmise sajandi 30. aastatel, et kui ta tahtis paarist kenamast neiust fotot teha ja palus neil korraks linik peast võtta, siis hakanud nood kahel käel vastu: naise katmata pea olevat karvane ja ilutu. Üks naine aga kurtis, et ta mees saab väga pahaseks, kui kuuleb, et ta on võõrale mehele oma juukseid näidanud.