Foto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia
Eesti
20. jaanuar 2021, 08:34

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti avas Stockholmis infobüroo

1991. aastal alustas Eesti välisminister Lennart Meri eestvõttel infobüroode avamist mitmes riigis. Soomes juba tegutsenud kultuuripunkt jäi esiti selle nime all alles ja Suurbritannia ütles kõnelustel, et nemad kultuuribüroole poliitilist staatust ja majandusabi anda ei saa.

1991. aastal avatud Stockholmi infobürood läks noil Baltikumi jaoks kriitilistel hetkedel vaid kahepäevase etteteatamisajaga Tartust juhtima  Aadu Must. Ühtaegu toimetas Must ajalooajakirja Kleio ning kui ta juulis tagasi kutsuti, asus tema asemele Kleio asetoimetaja Margus Laidre, kellest hiljem sai uue vabariigi esimene suursaadik Rootsis.

Rootsi eestikeelsete väljaannete hinnangul tunti infobüroo vastu päris suurt huvi. Paljud rootslased helistasid ja pärisid, kuidas nad saavad meid aidata,  ning otsisid infobüroo vahendusel kasulikke kontakte ja üldisemat teavet Eestist. 

Ind küll vaibus, kui jaanuari lõpus tapeti Eestis kaks Rootsi tähtsat ametiühingutegelast. Teispool Läänemerd hakati meid pisut pelgama. Seejärel jõudis Toompeale rahvaesindusse arutusele väiksemat sorti skandaal, kui Meri isikliku esindaja mitteametlikus staatuses olnud Alar Olljum olevat veebruaris rinnaga trüginud Arnold Rüütli ja Rootsi peaministri Ingvar Carlssoni kohtumisele tõlgiks, tõugates kõrvale Rüütli valitud mehe. Rüütel polevatki saanud Carlssoniga avameelselt kõnelda. Meri asus loomulikult Olljumi kaitsele.