Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kaitseseisukord oli valitsemisvahend

Algul veel siseminister olnud Kaarel Eenpalu ütles ajakirjanikele, et see on universaalne valitsemisvahend. 

Aga sellest oli siiski vähe. Nii määras Konstantin Päts 1938. aastal Eenpalu kaasallkirjaga ühingute ja nende liitude seaduses nende järelevalve ja likvideerimise korra. Muu hulgas puudutas see ka poliitilisi erakondi, mis pandi seisma. Väidetavalt ajutiselt. Nende tarvis lubati eriseadust, mis jäigi paraku tegemata. Poliitilise parteisid Eestis ametlikult enam polnud.

„Meie endised erakonnad olid õieti erakonnad jutumärkides, neil polnud õiget arusaamist rahva tahtmistest. Endised erakonnad on meil püüdnud ainult võimu kätte saada,“ põhjendas Päts otsust, miks esimestel ja ühtlasi viimastel uue põhiseaduse alusel korraldatud parlamendivalimistel ei lubatud erakondi osalema.

1939. aastaks oli siiski poliitilisi liite ja ühinguid veel rohkesti alles. Neid kokku lugedes saadi metsalise (saatana) arvu ehk 666. Nende likvideerimise tegi siseminister Richard Veermaa 16. jaanuari käskkirjaga ülesandeks ministriabi Eduard Kübarsepale, politseivalitsuse juhile Johan Soomanile ja poliitilise politsei inspektorile Tanel Võhmale. Nad tulid sellega toime aasta jooksul.