Foto: Toomas Volmer
Eesti
12. jaanuar 2021, 00:19

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Rüütel ja Jeltsin lepingu sõlmisid

„Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Eesti Vabariik tunnustavad teineteist suveräänsete riikidena ja rahvusvahelise õiguse subjektidena... Kõrged lepingupooled kohustuvad hoiduma tegudest, mis võiksid kahjustada teise poole riiklikku suveräänsust...“ öeldakse poliitilises lepingus, mille täna 30 aastat tagasi Moskvas allkirjastasid Arnold Rüütel ja Boriss Jeltsin.   

Eesti teadis, et Jeltsinil oli lepinguga omakasupüüdlik eesmärk: kasutada seda järjekordse nuiana oma võitluses toonase NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatšoviga, mis lõpuks viiski liidu lagunemiseni. Kuid meil oli samuti lepingut vaja. See sai kinnitust juba päev hiljem, kui lahvatasid verised sündmused Leedus, kus eriüksused ründasid teletorni ning teisi strateegiliselt olulisi kohti. 

Jeltsin oli juba astunud armee kasutamise vastu ja võttis seetõttu viivitamatult vastu meie kutse tulla kiiresti Tallinna, näitamaks välisriikidele, et Venemaa toetab meie iseseisvuspüüdlusi, ja sundimaks rahulikuks võimalikud tulipead siinsetes armeeüksustes. 

13. jaanuari hilisel pärastlõunal 1991 astus ta Tallinnas lennukilt maha, et öelda armeele: „Enne, kui te lähete rünnakule tsiviilobjektide vastu Baltikumis, tuletage meelde oma kodukollet, oma riigi ja rahva olevikku ning tulevikku... Vägivald Baltimaade rahvaste ja seaduste kallal tekitab tõsise kriisi ka Venemaal.“