Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas harjukatele Serbia ja London ei sobinud  

Tõnis Erilaid, 11. jaanuar 2021 09:01
Pildil olevat Suurbritannia Londonit silmas ei peetud.Foto: EPA/Scanpix
„Harjumaal muudetakse 1843 ebasobivat kohanimetust,“ kirjutab Päewaleht 14. jaanuaril 1939, kui maavalitsus oli lõpetanud sobimatute nimede kirjapaneku.

Külasid, talusid ja kinnistusüksusi, mis pidid kähku uue nime saama, oli sadu. Muu hulgas tuli välja, et maakond kirendab võõraste riikide nimedest või siis on paiku ristitud mõne sobimatu tiitliga. Päewalehe järgi kohtas selliseid kõige rohkem Järvakandi vallas: näiteks Poltava, London, Liverpool ja Bristol. Leiti ka niisuguseid kohti nagu Kuberneri, Suur- ja Väikevürsti, Mõisniku jms. Isegi Tallinn ehk Reval oli olemas. See oli aga ilmselt siiski eksitus, kui Päewaleht paigutas Järvakandi juurde ka Baltischporti ehk eesti keeli Paldiski.

Enim oli maavalitsuse meelest sobimatuid ümberristimist vajavaid nimesid Keila vallas. Tervelt 114. Vaid ühe nimega jäi maha Rapla vald. Eraldi rõhutati, et pühakoja nimeks ei kõlba Philadelvia kirik, nagu tavatses end kutsuda Nehatu valla kogudus.

Maavalitsus oleks läinud ka Rocca al Mare kallale, kuid ei jõudnud siiski nii kaugele. Küll aga kadus Kadaka külast (praegu Laki tänava kandis olev ala) Emmenhof ega jäänud märkigi Haaberstis paiknenud Strandheimi suvemõisast. Osa sellest ostis ära linnaaednik Hans Lepp ja tegi sinna talu-puukooli. Sealt pärit haruldased puud ehtis Tammsaare parkigi. Õismäel on aga veel praegugi Lillevälja tänav.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee