Albert DeSalvo (paremal) 1967. aastal.Foto: twitter.com/JeffreyGuterman
Maailm
4. jaanuar 2021, 07:15

MINEVIKUHETK | 4. jaanuar: Bostoni Kägistaja tappis viimase ohvri

4. jaanuaril 1964. aastal tappis Bostoni Kägistaja ehk Albert DeSalvo oma 13. ja ühtlasi ka viimase teadaoleva ohvri. 

Albert DeSalvo tulevane kriminaalne karjäär kujunes välja juba varajases eas. Tema isa tõi tihti koju prostituute ja peksis julmalt oma naist ja poega. Ühel korral lõi DeSalvo isa välja ema hambad ja murdis ükshaaval teadvusetu naise sõrmed. Noormehe ja tolle kaks õde müüs ta põllutöölisteks. 

1960. aastal arreteeriti DeSalvo, sest ta oli käinud noorte naiste kodudes ja väitnud, et esindab modelliagentuuri. Ta võttis naistelt mõõte, ent samal ajal käperdas neid. Ta veetis peaaegu aasta vanglas. Kui ta vabastati, asus ta sooritama palju tõsisemaid kuritegusid. Umbes kahe aasta jooksul tungis ta USA kirdeosariikides sadadesse korteritesse, kus ta sidus naised kinni ja ründas neid seksuaalselt. Ta kandis alati rohelisi tööriideid ja sai seetõttu tuntuks nime all Roheline Mees.

1962. aastal asus DeSalvo oma ohvreid tapma. Mõrtsuka kaubamärgiks sai kägistamine. Tihti sidus ta kägistamispaela ohvri kaela ümber lipsuks. Samal suvel tappis ja vägistas ta Bostonis mitmeid eakaid naisi, ent talvel asus ta ründama nooremaid neide. Alati jättis ta sündmuspaigale maha ohvri kägistamiseks kasutatud nööri või paela. Politseil oli raskusi tema tabamisega ja selleks kasutati isegi selgeltnägija abi.

4. jaanuaril 1964. aastal vägistas ja kägistas DeSalvo Bostonis oma viimase tapetud ohvri – Mary Sullivani. Ta jättis naise surnukehale kaardi, millele oli kirjutatud „Head uut aastat!“. Mitu aastat linna terroriseerinud mees tabati sügisel, kui ta otsustas ühe noore vägistatu ellu jätta. Too helistas politseisse ja kirjeldas täpselt ründajat. Viimaks õnnestus korrakaitsjatel võigas mees tabada.

DeSalvo rääkis mõrvadest kongikaaslasele, kes teavitas sellest oma advokaati, ent DeSalvot ei mõistetud sellele vaatamata kunagi Bostoni Kägistaja tapatöödes süüdi. Ta sai Rohelise Mehe vägistamiste eest siiski eluaegse vanglakaristuse. Albert DeSalvo eluiga jäi siiki lühikeseks, sest tuvastamata kaasvang pussitas ta 1973. aasta sügisel Walpole'i vanglas surnuks.