MINEVIKUHETK | 5. jaanuar: Tšehhoslovakkias algas põgus, ent märgiline Praha kevad (1)

Liberaalset poliitikat toetanud Alexander Dubček sai ametisse stalinistliku valitseja Antonin Novotny asemel. Juba esimestel valitsuskuudel viis Dubček ellu rea ulatuslikke poliitilisi ja majanduslikke reforme. Sealhulgas suurendas ta sõnavabadust ja rehabiliteeris poliitilised dissidendid.

Dubčeki pingutusi „inimnäolise sotsialismi“ loomiseks tähistati kogu riigis ja põgus vabadusi propageeriv periood sai nimeks Praha kevad. Kahjuks kestis see vaid veidi enam kui pool aastat.

20. augustil vastas Nõukogude Liit Dubčeki reformidele 600 000 sõduri sissetungiga. Praha ei soovinud järeleandmisi teha, ent tudengite vastupanu Nõukogude väele oli asjatu. Dubčeki reformid tunnistati kehtetuks ja ta ise asendati järgneval aastal veendunult nõukogudemeelseid vaateid jagava Gustav Husakiga, kes taastas Tšehhoslovakkias autoritaarse kommunistliku režiimi. 

1989. aastal hakkasid Ida-Euroopa riikides kommunistlikud valitsused lagunema. Tšehhoslovakkias puhkes aasta lõpukuudel rahumeelne sametrevolutsioon, mille käigus likvideeriti sotsialistlik režiim. President Gustav Husak astus tagasi ja poliitikasse naasis ka Dubček, kellest sai parlamendi esimees. Uueks presidendiks valiti Praha kevade ajal populaarsust kogunud dramaturg Václav Havel.