MINEVIKUHETK | 1. jaanuar: Fidel Castro revolutsioon jõudis võiduka lõpuni (4)

1956. aastal maabusid Kuubas Fidel Castro ja rühm tema järgijaid, kelle seas oli ka tuntud revolutsionäär Che Guevara. Nende plaan oli riigist minema lüüa senine diktaator Fulgencio Batista – endine sõdur, keda toetas USA valitsus. Ameerika Ühendriikide ametnikud pelgasid Castro vasakpoolset ideoloogiat ja muretsesid, et tema lõppeesmärkide hulka võivad kuuluda rünnakud USA omandile Kuuba pinnal.

Kuuba rahva toetus Castro revolutsioonile kasvas 1950ndate lõpus – osalt tänu tema karismale ja natsionalistlikule retoorikale, ent ka Batista valitsuse üha sagedasema korruptsiooni, jõhkruse ja ebaefektiivsuse tõttu. Selle reaalsuse tõttu katkestas USA toetuse Batistale ja asus otsima talle ja Castrole alternatiivi, mis ei kandnud vilja.

1959. aasta esimesel päeval põgenesid Batista koos käputäie toetajatega viimaks Kuubast. Nad suundusid Dominikaani Vabariiki. Kümned tuhanded kuubakad tähistasid diktaatori režiimi lõppu. Castro toetajad kasutasid ärevat aega, et võimu kinnistada. Ajutiseks presidendiks nimetati Castro käpiknukk Manuel Urrutia. Castro ja tema partisanid sisenesid võidukalt Havanasse 7. jaanuaril.

USA suhtumine uude revolutsioonilisse valitsusse muutus peagi ettevaatlikust ja kahtlustavast lausa otseselt vaenulikuks. Pärast seda, kui Castro riigistas Ameerika omandis oleva vara, liitus kommunistliku parteiga ja muutus sõbralikuks Nõukogude Liiduga [kes pidas Ameerikaga külma sõda], katkestas USA Kuubaga diplomaatilised ja majanduslikud sidemed. Samuti kehtestati kaubandus- ja reisiembargo.