Maailm

TULEVIK ON KÄES! Kuidas kujutasid praegust aega ette inimesed sada aastat tagasi? 

Allan Espenberg, 31. detsember 2020 00:10
Saksa Hildebrandi šokolaadivabriku postkaart ennustab 1899. aastal 2000. aastaks televisiooni, mille abil on teatrisaalis etendatavat näitemängu võimalik vaadata ka peenemates salongides ja kodudes.Foto: Vida Press
Aegade algusest on inimesi huvitanud, mis hakkab toimuma nii lähemas kui kaugemas tulevikus. Kuidas elatakse sadade aastate pärast? Millised abivahendid muudavad inimeste elu kergemaks? Eriti palju kulutati aega ja fantaasiat 1900. aasta paiku, et kujutada ette 21. sajandit.

87 tulevikupilti alates 1899. aastast

Prantsusmaal hakati 1899. aastal valmistama futuristlikke postkaarte ennustustega selle kohta, millisena võiks maailm välja näha 2000. aastal. Fantaasiad tuleviku kohta mõtles välja kunstnik Jean-Marc Côté koos oma kolleegidega. Esimene partii postkaarte oli mõeldud maailmanäituse jaoks, mis toimus 1900. aastal Pariisis.1910. aastal avaldas prantsuse kunstnik Villemard kollektsiooni huvitavaid joonistusi, millel demonstreeris kõiki tol ajastul mõtteis olnud tehnoloogilisi fantaasiaid. Neid pilte vaadates võib öelda, et kunstnik ennustas peaaegu kõike õigesti! Mõnel juhul on joonistustel kujutatud tänapäeval juba eksisteerivaid tehnoloogiaid, teistel aga tehnoloogiaid, mis on peagi reaalsuseks saamas.

Kokku ilmus kümmekonna aasta jooksul (1899–1910) suur hulk postkaarte üldpealkirja all „En L'An 2000“ („2000. aastal“), millest siiani on säilinud 87 pilti. Algul pandi ettekuulutuskaardid sigarikarpidesse, aga pärast ettevõtte pankrotti leidsid need koha mänguasjatehase toodetes.

Postkaardipiltidel on kujutatud erinevaid elualasid ja tegevusi, mis prantsuse kunstnike arvates võisid saja aasta pärast igapäevased olla. Kujuteldavas Prantsusmaa tulevikus teevad inimeste jaoks rasket tööd robotid (tubade koristamine, juuste lõikamine jne), samas kui inimesed korraldavad oma vaba aega lõbusalt ja mitmekülgselt: nad sõidavad lendavate transpordivahenditega, imetlevad kalu allveelaevade illuminaatoritest, sõidavad rongiga Pariisist Pekingisse, tegelevad ekstreemsete spordialadega nagu veesuusatamine ja rulluisutamine. Nad vahetavad futuristlike vidinate abil hääl- ja videosõnumeid, lasevad end tuunida täielikult mehhaniseeritud ilusalongides.

Paljud prantslaste esitatud nägemused on reaalsuseks muutunud. Nii on kino-telefoni-telegraafi idee leidnud lahenduse nüüdisaegsetes videokõnedes, uppuvate laevade päästmine õhust sai võimalikuks tänu kopteritele, automaatmoppidest on saanud tolmuimejad.

Lisaks olid inimesed 20. sajandi alguses kindlad, et saja aasta pärast suudetakse merepõhi inimesele täielikult allutada ning seetõttu on seal võimalik rahulikult jalutada või isegi erinevaid pallimänge mängida. Aga farmer juhib nuppude abil oma kodust lahkumata niidumasinat, mis on ühendatud telegraafijuhtmetega.

Samas pole siiani olemas lendavaid politseinikke ja tuletõrjujaid, aerotaksosid eralendudeks, ka raamatuid ja teadmisi ei osata veel juhtmete abil õpilase ajju pumbata ning kodukaminaid ei köeta tuumaküttega. Ka sellist mehhaniseeritud minilinnufarmi pole olemas, kus masina ühest otsast sisestatakse munad ja teiselt poolt hüppavad mõni minut hiljem välja tibupojad.

Prantsuse kunstnik Jean-Marc Côté ettekujutus tubade koristamisest aastal 2000. Foto: Vida Press

Futuristlik romaanitriloogia

Prantsuse karikaturist ja illustraator Albert Robida huvitus väga futuristlikust temaatikast ja joonistas sellest mitu pilti. Näiteks on tema ühel joonistusel näha muusikat kõrvaklappides nautivat meest ning veel oletas ta, et raamatuid on võimalik kuulata raamatukogus.

Robida kirjutas aastatel 1883–1890 ka kolm futuristlikku romaani („20. sajand“, „Sõda 20. sajandil“ ja „20. sajand. Elektrielu“), milles ennustas ette nüüdisaegse sõjatehnika (tank, lahingulaev, sõjalennuk), massihävitusrelvade (keemiline, bakterioloogiline), videoseadmete, pilvelõhkujate, kipsplaatide ning sotsiaalsete muutuste (naiste emantsipatsioon, massiturism, keskkonnareostus, distantsõpe, prooviabielud) tekkimist.

Inimesed õpivad vee peal kõndima

Oma futuristlike postkaartide kollektsiooni andsid 1900. aastal välja ka sakslased. Kakao- ja šokolaadivabriku Theodor Hildebrand & Sohn tootekarpidesse peideti 12 kaarti joonistustega, mis samuti olid pühendatud 2000. aastale. Sakslased unistasid samuti inimeste piiramatust liikumisvabadusest, heli ja pildi takistamatust edastamisest, mis võimaldaks inimestel kodus vaadata oma lemmiketenduse otseülekannet teatrist, samuti võimest kliimat kontrollida „hea ilma masinate“ abil.

Sakslaste tolleaegsetest fantaasiatest on teoks saanud näiteks rataslaevad ja veesuusad. Kuigi ilma ja kliimat ei suudeta veel kontrollida, siis pilvi osatakse lennukitega juba laiali ajada. Veel unistati linnast kupli ehk katuse all (koos reguleeritava kliimaga), võimest läbi seina vaadata, erasõitudeks kasutatavatest dirižaablitest, ühest kohast teise transporditavatest majadest, rongi ja laeva hübriidist ning liikuvatest kõnniteedest linnades. Samuti arvati, et 21. sajandi alguses pole inimestel mingeid probleeme vee peal kõndimisega ning igal inimesel peavad olema isiklikud tiivad.

Soomusraev (rong/laev). Foto: Vida Press

Austria: inimesed hakkavad lendama

Austrias 1900. aastal ilmunud postkaartidel kujutati peaasjalikult Salzburgi linna tulevikku. Nii näiteks oldi enam-vähem veendunud, et hiljemalt 2000. aastaks on kohalikud elanikud õppinud lendama, kasutades selleks tiibu ja jalaga liigutatavat mehhanismi. Tulevikumaailma üheks eripäraks peeti veel õhulaevade ehk dirižaablite rohkust. Kuigi üsna varsti osati juba ehitada kiireid ja manööverdamisvõimelisi lennukeid, meeldisid aeglasemad dirižaablid kunstnikele millegipärast rohkem. Keegi ei osanud ette näha, et need hiiglaslikud õhulaevad surutakse peagi tagaplaanile.

Venemaa vaatas veel kaugemale

Mõte postkaartidest tulevikuliste fantaasiajoonistustega hakkas meeldima ka Moskvas tegutsenud Einemi kondiitrivabriku (praegu vabrik Punane Oktoober) juhtkonnale ning 1914. aastal, mõni kuu enne I maailmasõja puhkemist, hakati valmistama tooteid „Tuleviku Moskva“, mille karpidesse lisati vastavad postkaardid. Sari koosnes kaheksast futuristlikust postkaardist, millega kaasnesid kirjeldused selle kohta, mis juhtub Moskvaga 200–300 aasta pärast ehk aastatel 2114–2259.

Mõtted tulevikust avaldati ka ajakirjas Vokrug Sveta, mis 1900. aastal kirjutas professor Ilja Metšnikovi uuringuid kommenteerides entusiastlikult võimalusest inimese eluiga juhtida ja pikendada. „Kui see avastus ei luba meile ka igavest noorust, siis lükkab see inimese surma igal juhul paljudeks aastateks edasi,“ kirjutati artiklis. Aga 1929. aastal, kajastades Konstantin Tsiolkovski ja Hermann Oberthi uurimusi raketiteaduse ja astronautika vallas, lubas vene ajakiri kiiret jalutuskäiku Kuul.

USA ootas prussakate ja sääskede kadumist

1900. aasta detsembris avaldas USA insener John Elfreth Watkins naisteajakirjas „Ladies' Home Journal“ põhjaliku artikli sellest, mis ootab saja aasta pärast ees Ameerikat ja kogu maailma. Artikkel „Mis võib juhtuda järgmise saja aasta jooksul“ sisaldas 29 alalõiku ning selle põhimõtted pani autor paika erinevate tippspetsialistide arvamuste põhjal. Watkinsi artikli taasavastas 2011. aastal ajakirjanik Jeff Nilsson, imestades paljude ettekuulutuste täpsuse ja teostumise üle.

Watkinsi unistustest tasub mainida tankide, lennukite, ülikiirrongide, mobiiltelefonide, konditsioneeride, traadita side, televisiooni, veebikaamerate, röntgenikiirte, digitaalfotograafia ja süntesaatorite ilmumist. Hariduse kättesaadavust kõigile, puu- ja juurviljade kasvatamist soojendatavates kasvuhoonetes, valmistoidu müümist kauplustes, allmaatranspordi kasutamist inimeste liikumisel, demograafilise kasvu aeglustumist ja inimeste pikkuse suurenemist. Kõik need Watkinsi väljaütlemised on olulised seetõttu, et need on nüüdseks realiseerunud.Mõned Watkinsi ettekuulutustest pole siiski veel teoks saanud. Nii arvas Watkins, et maailmast kaovad peaaegu täielikult kärbsed, prussakad ja sääsed ning metsloomad. Hernes ja uba kasvavad peedisuurusteks, maasikad ja vaarikad õunasuurusteks. Linnatänavatelt aetakse lõplikult minema autod ja neid asendab maa-alune transport (metroo). Inglise keelest kaovad tähed C, X ja Q, kuna neid pole enam vaja. Iga inimene kõnnib päevas maha 10 miili (16 km).

Jaapani lendavad haiglad

1920. aastast on pärit jaapanlaste joonistused, millel kujutati unistusi, milline näeb välja Jaapan ja maailm saja aasta pärast. Jaapani kunstnikud pidasid võimalikuks, et inimesed omavad isiklikku sõiduvahendit ning saavad ringi sõita nii bussi kui kokkupandavate tiibadega lendava auto, elektriauto ja tõukerattaga.

Fantaasiates nähti ette ka uuendusi meditsiinis, näiteks jalgade, käte ja isegi peade proteesimist. Liikuvad ehk teisaldatavad majad on leidnud kehastuse tänapäeval näiteks haagiselamutes, kuigi kunstnikud võisid sellega ennustada ka moodulmajade ehitamist, mis pannakse kokku tehases, mitte kohapeal.

Jaapanlased nägid ette ka videotelefoni, võimsa grammofoni, mobiilse ja kerge fotoaparaadi ilmumist ning tuberkuloosipatsientide eraldamiseks mõeldud lendava haigla rajamist. Maa-alused võrgud mõeldi Jaapanis välja kindlal põhjusel, sest Jaapanis on palju elanikke, aga vähe maapinda.

Kui varem pidasid armukest (mekake't) jõukad inimesed, kes tänu oma rahale suutsid üleval pidada veel üht naist, siis peeti võimalikuks, et tulevikus suudab mekake't omada ka lihttööline. Jaapani kunstnikud oletasid ka, et jaapani keeles kasutatavaid hieroglüüfe hakatakse kunagi kirjutama läänepäraselt ehk vasakult paremale.

Unistati ka sillast Jaapani ja Korea vahel, kuid enam kui 200 kilomeetri pikkust silda pole siiani valmis ehitatud, kuigi 160kilomeetrised sillad on praeguseks juba olemas.

Thomas Edison ennustas digiraamatuid

1915. aastal avaldati intervjuu leiutaja, enam kui tuhande patendi omaniku Thomas Edisoniga, kes ennustas üliõhukeste ja kergete raamatute ilmumist, mis mahutavad endas suurt raamatukogu (tänapäevane luger), kerget terasmööblit ja tsiviillennunduse arengut, mis võimaldab inimestel „hommikusööki süüa Londonis, päeval ajada äriasju Pariisis ja õhtust süüa Cheapside'il“.

Walt Disney tulevikulinn jäi unistuseks

Ka kuulus joonisfilmimeister Walt Disney oli kiindunud futurismi, kuid eriti arutles ta selle üle, kuidas mõne sajandi pärast linnad üles ehitatakse ja välja näevad. Oma ideede levitamiseks lõi ta 1960. aastatel Tuleviku Kogukonna Katseprototüübi (Experimental Prototype Community of Tomorrow, E.P.C.O.T.). Kogukond kujutas endast hoolikalt planeeritud 20 000 elanikuga linna, kus olid olemas kõik uusimad tehnoloogiad.Disney unistus on jäänudki unistuseks. Ta ei leidnud oma projektile investorit – tema ettevõtte direktorite nõukogu ei pidanud seda elujõuliseks. Praegu tegutsev Disney Worldi Epcoti teemapark on pühendatud küll kõrgtehnoloogiale ja maailmakultuuridele, kuid sellel pole suurt pistmist Disney poolt välja mõeldud utoopilise maailmaga.

Walt Disney. Foto: Vida Press

Veel mõned ettekuulutused 19. sajandist ja 20. sajandi algusest, mis on teostunud:

1. Mobiiltelefonid (idee käis välja Nikola Tesla 1909. aastal)

2. Krediitkaardid (Edward Bellamy, 1888)

3. Kuul maandumine (Jules Verne, 1865)

4. Titanicu uppumine (Morgan Robertson, 1898)

5. Internet (Mark Twain, 1898)

6. Aatomipomm (Herbert George Wells, 1914)

7. Kasvuhooneefekt (Alexander Graham Bell, 1917)

8. Digitaalfotograafia (John Elfreth Watkins, 1900)

9. Blogimine (Vladimir Odojevski, 1835)

10. Antidepressandid (Aldous Huxley, 1931)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee