Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas uusaastaööl mindi põhiseadust tervitama

Tallinnas kogunes öösel valitsus Kadrioru lossi pidulikule koosolekule uue põhiseaduse maksmahakkamise puhul. Öiseid uue põhiseadusega seotud ettevõtmisi korraldati kogu riigis. Näiteks Viljandis mindi tõrvikurongkäigule läbi linna, et valjuhääldajast kell 24.40 riigihoidja asjakohast kõnet kuulata ja pidutseda. Pool üks öösel tuli kokku volikogu, et luua Konstantin Pätsi nime kandev 10 000kroonine kultuurkapital ja ristida Valuoja puiestik Pätsi-nimeliseks.

Oma juhtkirjas ütles Päewaleht, et 1920. aasta põhiseaduse alusel valitud riigikogu lõpetab nüüd oma tardunud vaikiva oleku, milles ta on olnud 1934. aasta sügisest alates. Seni ei saanud seda laiali saata ega uut valida, märgib juhtkiri, kuid nüüd ületati põhiseadus üleminekuaja seadusega, mis koondas kogu võimu riigis esijoones riigihoidja Konstantin Pätsi kätte, kes pani aluse uuele põhiseadusele ja seega ka võimalusele uus parlament valida. Mis senisel viga oli? Ajakirjanikele öeldi uue põhiseaduse loomise ajal: rahvaesindus peab loobuma tüli ja konflikti otsimisest valitsusega, mis tugineb võimu ellu viies oma autoriteedile ja kodanike riiklikule meelsusele. Valitsus ei tahtvat siiski autoritaarset võimu.

Muutus ka Konstantin Pätsi enda tiitel. Riigihoidjast sai laiade volitustega president.