Eesti
30. detsember 2020, 00:15

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Virumaa metsas elas Püha-Mari

„Kui Vaivara lähedal Metskülas küsida Püha-Marit, siis väiksed lapsedki näitavad sõrmega metsa poole – seal!“ kirjutab Tallinna Post 1936. aastal. Metsaelanikku ei teadvat keegi tema õige nimega Marie L.

Suvel magavat Püha-Mari metsas puu all. Tema usu järgi oleks kinnises ruumis magamine inglite narrimine. Talvel leiab ta varju kitseheintes. Nii juba 14 aastat. Ajaleht kinnitab: temast tervemat inimest andvat otsida.

„Mari ei võta vastu ega anna välja ainukest senti raha. Juba raha puudutamine olevat tema usu järele suur pattulangemine. Püha-Mari rahaüksuseks on marjad. On tal midagi poest vaja, asetab marjakorvi letile. Poemehele on Mari vana tuttav ja pikema jututa on nõutud asjad pakis. Ka külaelanikud on harjunud Mariga ja tema veidrustega ja vahetavad piima ning muud toidukraami marjade vastu,“ kirjeldab Tallinna Post, tunnistades, et vahetuskaubanduse kannatajaks pooleks on Mari, sest marjad hinnatakse äärmiselt odavaks.

Nii käivatki Püha-Mari suviti ka taludes päeviliseks. Raha ei võta palgaks, ainult põllusaadusi. Liha olevat tema silmis roojane. 

Ametiasutustega on Püha-Maril keeruline asju ajada. Kord kutsutud ta Jõhvi jaoskonnakohtusse vastust andma. Naine saatis sinna pika kirja vabandusega – jaamas ei müüda talle marjade eest piletit ja jalgsi on Jõhvi kaugel. Nii peeti istung tagaselja ning kohtunik määras talle kaks nädalat aresti tingimisi.