Ku Klux Klani liikmed kannavad valget rüüd ja teravatipulisi mütse. Foto: Wikimedia Commons
Maailm
25. detsember 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 25. detsember: asutati kurikuulus Ku Klux Klan

25. detsembril 1865. aastal kogunes Tennessee osariigis rühm Konföderatsiooni veterane, eesmärgiga moodustada salaühing, mis propageeris valge rassi ülemvõimu ja võitles põhjaosariiklaste progressiivsema maailmavaate vastu. See ristiti Ku Klux Klaniks ehk KKK-ks. 

Ühingu nimi tuletati kreekakeelsest sõnast kyklos, mis tähendab „ringi“ ja šotikeelsest sõnast clan, mis on tõlkes „suguvõsa“. Ku Klux Klani esimeseks juhiks ehk „peavõluriks“ valiti endine Konföderatsiooni kindral Bedford Forrest. 

Ku Klux Klan kasvas kiiresti salajasest vennaskonnast paramilitaarseks jõuks. Valge rassi üleolekut propageeriva platvormi taustal kasutas rühmitus vägivalda, et tõrjuda föderaalvalitsuse sõjajärgset ülesehitustööd. Eriti sõdis KKK afroameeriklaste õigusi edendavate jõupingutuste vastu. N-ö esimesse Ku Klux Klani kuulus hinnanguliselt 550 000 ameeriklast. 

1869. aastal üritas Forrest KKK-d liigse vägivaldsuse tõttu laiali saada, ent see ei õnnestunud. USA Kongressi ja osariikide valitsuste karmide vastukäikude tõttu soikus rassistliku Klani tegevus juba 1870ndatel. Näiteks lubas 1871. aastal vastu võetud seadus presidendil KKK mahasurumiseks sõjalist jõudu kasutada.

20. sajandil toimus aga Ku Klux Klani kaks taaselustumist. Esimene 1910-20. aastatel vastuseks immigratsioonipoliitikale ja teine 1950-60. aastatel afroameeriklaste tsiviilõigusi propageeriva liikumise taustal. Viimastel aastatel on valge rassi ülemvõimu propageerivad rühmitused Ameerika Ühendriikides taas aktiivsemaks muutunud.