Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Saksamaal keelati Eesti poliitümbrikud

„Need kirjad saadetakse saatjale tagasi. Põhjusena nimetas üks Saksa kõrgem postiametnik meie lehe kaastöölisele Saksa politseivalitsuse eeskirja, mille kohaselt ei edastata saadetisi, millel toodud kirjad või kujutised riivavad kaaskodanike moraalseid, usulisi või poliitilisi tundeid,“ toob Eesti Päevaleht selgituseks.

Ajaleht kinnitab sedagi, et Mart Nikluse ja Jüri Kuke mälestusmarke ei või seal kleepida kirja esiküljele. See segavat sakslasi kirju sorteerimast. Neid on lubatud kleepida ainult postisaadetiste tagaküljele.

Balti apelli üks koostajaid ja allakirjutajaid Mart Niklus oli Eestis süüdi mõistetud 29. aprillil 1980. aastal ja istus meelsusvangina kaheksa aastat laagrites, kuni lõpuks rahva nõudmisel vabastati. Tartu ülikoolis keemikuna töötanud Jüri Kukk tahtis vabadusvõitlejana loobuda Nõukogude Liidu kodakondsusest ja käis 1980. aastal Moskvas välisajakirjanikele protestikirja viimas. Ta vahistati samal aastal ja suri aasta hiljem vangilaagris näljastreigi ajal.