Foto: TIINA KÕRTSINI
Eesti
15. detsember 2020, 00:10

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas heeringate abil eelarvet tasakaalu aeti

Oli 1931. aasta. Eestis möllas kriis ning maksulaekumine oli suures miinuses. Valitsus murdis pead, kuidas küll eelarvet tasakaalu saada.

15. detsembril teatasid ajalehed, et väljapääs on leitud! „Valitsuse otsustavad sammud: ametnikkude palkasid vähendatakse 2–20 protsenti. Kivisüsi, heeringad ja luksuskaubad kõrgema tolli alla. Bensiinimaksu kõrgendatakse 2–10 senti kilolt. Bensiini tagavarad maksu alla,“ võttis Teataja lühidalt kokku. 

Ja nii jäidki heeringad silma. „Heeringate asemel me võime hästi tarvitada kodumaa silku ja soolatud liha,“ kirjutas Teataja, kinnitades, et nii pole rahval karta toidulaua kesiseks jäämist. Kivisüsi oli omakorda välja tõrjumas kodumaist turvast ja puid, mida oli laialt saada, ja nõnda pidanud kartma, et toad jääksid talvel külmaks. Laevade ja tööstuse kütteks lubas aga valitsus osta kivisütt vähendatud tolliga. Uued lõivud pandi kiiruga telegraafi teel maksma. Ametnikke veendi, et nende palgakärbe pole sugugi hull. Seega näidaku nad üles solidaarsust: inimeste teenistus on ju kõikjal vähenenud.

„Ma ei arva, et praegune vähendamine kuidagi vähendaks tunduvalt inimeste ostujõudu. Selleks on kärpimine liiga mõõdukas,“ veenis põllumajandus- ja majandusminister August Jürman (hiljem Jürima) ajakirjanikke ning lohutas: „Uue bensiinimaksu sisseseadmisega ei tõuse ka selle hind mitte liiga kõrgele. Hind jääks isegi madalamaks, kui see oli veel paar aastat tagasi.“