Eesti

Poeg Hannes Hermaküla, õpilased Hannes Kaljujärv ja Jüri Lumiste, kolleeg Lembit Peterson ja luuletaja Paul-Eerik Rummo arutlevad, mis võis teatrimehe viia elust lahkumiseni 20 aasta eest

EVALD HERMAKÜLA MÜSTILINE MÕÕDE: „Ta ammutas inspiratsiooni kuskilt alateadvuse sügavustest, kas joomis-, pohmelli- või unehetkedest.“ 

Juhan Mellik, 4. detsember 2020 10:28
Foto: Hannes Hermaküla erakogu
„Mõnes mõttes pidas Hermaküla väga lugu Juhan Viidingust, kes samuti…“ mõtiskleb teatrimehe õpilane ja näitleja Jüri Lumiste, miks võttis teatrimees, kes saanuks 6. detsembril 79aastaseks, vastu otsuse siit maailmast lahkuda. Ta arvab, et ühendus teatud laadi teise reaalsusega oli Hermakülal olemas nii ehk naa. „Pagan teab, mis unenägusid ta nägi, ta ammutas mingit inspiratsiooni kuskilt alateadvuse sügavustest, kas joomis-,  pohmelli- või unehetkedest.“ Sealt pärineski see müstiline mõõde, mis tegi Hermakülast Hermaküla.

Evald Hermaküla tundnud inimesed räägivad kui ühest suust: ta oli nõudlik looja, kes seadis ühevõrra kõrgeid teatrieesmärke nii endale kui ka teistele. Isegi oma vead õnnestus tal äraspidisel moel endale kasulikuks pöörata. Ent loovkuju hingesügavuste suhtes jääb kõik ikkagi vaid oletuste tasemele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee