Kas mäletate? Inglisekeelne jõulukandik ja eestiaegne jõuluehe (1)

Kuidagi ikka saab

Pildil on ingliskeelse jõulutervitusega kandik, mis on tegelikult valmistatud Nõukogude Eesti tehases Orto. Kandikul on kujutatud välismaist jõulukaarti. Tehase töötajad pressisid kohapeal valmistatud kandikutele igasuguseid ilusaid pilte, mis kusagilt kätte saadi. Neid kingiti siis sõpradele ja tuttavatele. Loomulikult tegid nad seda kõike salaja.

Jõuluküünlad nagu muiste

Tallinnas Kloostri-Kooli 7 asus 1930. aastatel väike vabrikuke, mis valmistas ka pildil olevaid jõuluküünlaid. Tehas garanteeris, et küünalde põlemist jätkub üheks ja kolmveerand tunniks. Praegugi elab veel neid inimesi, kes mäletavad seda küünlarasva sulamist.

Eestiaegne jõuluehe

Hõbedakarva klaasist linnuke ehtis esimese vabariigi ajal kellegi kodust jõulupuud. Vedrujalad panid selle ehte lõbusalt puul võdisema. Lindude ja loomade kujutamine jõuluehetena oli tollal üsna levinud tava. Tavaliselt olid need kujutatud üsna realistlikult, ainult värvus oli kohendatud pühade järgi.

Viisnurkadega ehted nääripuu ladvas

Kas mäletate neid sovetiaegseid viisnurkadega nääriehteid, mõnel kaunistuseks ka NSV Liidu vapp? Käes olid 1950ndad, kui nõukogude võim oli läbi hirmu ja repressioonide Eestis kanda kinnitanud. Paljud eestiaegsed pühad ja tähtpäevad olid kalendrist kustutatud või ümber nimetatud, jõuludest olid tehtud näärid. Siis aga suri Stalin ja tundus, et elu võib minna ilusamaks ...

31. detsember oli nõukogude nääri suurim püha. See oli lärmakas pidu, mis läks üle uue aasta vastuvõtmiseks. Peolt astus alati läbi näärivana oma sini- või punakuuega. Asutuste pidudel oli näärivanal tihti seltsiks Lumehelbeke. Ka sellistel pidudel oli punavõim kohal, rippudes võimusümboleid kandvate ehetena kuusepuul. 

Paljudes kodudes oli aga kuusk tuppa toodud juba õigel jõulupühal. Punane võim ei suutnud jõule rahva mälust pühkida – paljud meist tähistasid neid vaikselt edasi, kardinad tihedalt akna ees. Kuuse otsa oli riputada isegi mõni eestiaegne ehe.

MIS SEE ON?

Mille jaoks kasutati seda pildil olevat eset?

Vastus saatke aadressile Tiiu, AS Õhtuleht Kirjastus, Narva mnt 13, 10151 Tallinn või e-posti aadressile [email protected]. Õigesti vastanute vahel loosime välja koostöös Eesti Meremuuseumiga valminud raamatu „Kilulinna kokaraamat“.